Koostootmisjaamade sajad miljonid toetuseurod kaovad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Utilitase teine koostootmisjaam Tallinnas Lasnamäel Väo karjääris. Autor/allikas: Utilitas

Sel aastal lõppeb toetuste maksmise periood nii mõnelegi suurele soojuse ja elektri koostootmisjaamale. Tosina aastaga sadakond miljonit eurot toetust saanud Väo ja Tartu koostootmisjaamad saavad omanike kinnitusel ka ilma toetusteta hakkama.

Aastal 2009 alustas riik läbi Eleringi elektri ja soojuse koostootmisjaamadele toetuse maksmist. Toetusperioodi pikkuseks määrati 12 aastat, mis tähendab, et sel aastal lõppeb toetuse maksmine esimesena toetust saama hakanud jaamadele.

Toetus kogutakse kokku elektritarbijatelt: Elering kogub raha jaotusvõrkude abil tarbijate käest taastuvenergia tasuna kokku ja maksab toetused taastuvenergia tootjatele välja.

Toetussummad pole väikesed: esimesena tööd alustanud Fortum Tartu elektrijaam ja Utilitasele kuuluv Väo esimene elektrijaam on kokku saanud 11 aasta jooksul elektritarbijatelt rohkem kui 200 miljonit eurot.

Summa koosneb kahest toetusliigist: taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetus. Toetust makstakse vaid koostootmisrežiimil toodetud elektrile, soojuse eest toetust ei maksta.

Üks koostootmisjaamadest, mis 2009. aastal esimeste seas toetust hakkas saama, on Fortum Tartu tütarettevõttele Anne Soojus AS-ile kuuluv Tartu elektrijaam. Riigiabi on alates aastast 2009 kuni 2020. aasta lõpuni sellele jaamale makstud pea 99 miljonit eurot, millest enamik, 92 miljonit, on välja makstud Eleringi poolt. Keskmiselt on Anne Soojus saanud aastas kaheksa-üheksa miljonit eurot toetust.

Kuigi toetuse maksmine tänavu lõppeb ja ettevõttele tähendab see tulude vähenemist, jätkab jaam tööd ja piirkonna kaugküttehinnale see mõju ei avalda, ütles ERR-ile Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots.

"Me arvestasime juba koostootmisjaama investeeringu planeerimisel, et toetusperiood on 12 aastat ja see ei tule meile kuidagi ootamatusena. Toetuse mõte oligi ergutada taastuvaid allikaid kasutavate energiatootmisüksuste teket, mis esimesed 12 aastat saaksid toetust ja hiljem peavad tavatingimustel edasi tegusema," lausus Külaots.

Praegu Utilitasele kuuluv esimene koostootmisjaam avati 2009. aastal Tallinnas Väo karjääris. Toetussumma aasta kohta on tosina aasta jooksul olnud sama, mis Fortumi Tartu jaamal: 8,5–9 miljonit eurot. Seega on nüüdseks Väo esimene jaam saanud toetust ligikaudu 100 miljonit. 2017. aastal avati Väo karjääris ka teine Utilitase koostootmisjaam, kahe jaama peale on aastatel 2009–2020 makstud toetusi 124 miljonit eurot.

Utilitas Tallinna Elektrijaam juhatuse esimees Andres Taukar ütles ERR-ile, et koostootmisjaamu saab pidada ka toetusteta, kuigi tasuvust pole kerge saavutada. "Koostootmisjaamade käitamine riigipoolse toetusperioodi lõppemisel on võimalik, ent selliste jaamade ehitamine poleks ilma toetuseta teostatav, sest investeeringud koostootmise tehnoloogiasse on kõrged ja tasuvuse saavutamine jaama eluea jooksul väga keeruline," lausus ta.

Sooja hinda toetuse kadumine ei mõjuta

Taastuvenergiatoetuste eesmärk, üleminek fossiilsetelt kütustelt biokütustele, on koostootmisjaamadega igati täidetud, leidis Taukar. "Taastuvkütusest energia tootmisega ja koostootmisrežiimi kasutamisega esimeses jaamas vähendas Utilitas 12 aasta jooksul CO2-heitmeid ligi kolm miljonit tonni, mis muidu oleksid maagaasi ja põlevkivi kasutades atmosfääri paiskunud," märkis ta.

Külaots ütles, et lisaks sellele, et koostootmisjaamad toodavad taastuvenergiat, on oluline ka see, et kasutatav kütus on kohalik, mis tähendab, et raha jääb Eestisse, erinevalt näiteks imporditud maagaasist.

"Tartu jaama kütus tuleb Tartu ümbrusest ja selle eest makstav raha läheb Tartu piirkonda tagasi ja nii on see aastakümneid, sest sellise jaama eluiga on mitukümmend aastat," lausus Külaots.

Nii Fortumi Tartu koostootmisjaam kui ka Utilitase Väo jaam kasutavad kütusena metsa- ja puidutööstuse jäätmeid, Utilitas kasutab lisaks vähesel määral turvast.

Koostootmise ja biokütuste kasutamine on tootjate sõnul alandanud ka kaugküttehindu, ja seda ilma toetusteta. "Kuna need jaamad töötavad ka ilma toetuseta biokütusel edasi, siis toetuste lõppemine kaugkütte hinnale mõju ei avalda," lausus Külaots, ja lisas, et biokütuse kasutamine on mõnel aastal säästnud tartlastele kuni kümme miljonit eurot.

Taukar tõi võrdluseks maagaasi, mida kasutades oli kaugküttehind palju kõrgem. "Näiteks 2008. aastal kerkisid naftahinnad rekordkõrgeks ja sellega koos tõusis ka maagaasi hind, mille tulemusel oli soojusenergia hinna tipp Tallinnas 65,52 eurot megavatt-tunni kohta. Praegu on soojuse müügihind Tallinnas 46,98 eurot," lausus ta.

Kindlam kui päike või tuul

Koostootmise efekt seisneb selles, et samast kogusest kütusest saadakse kätte nii elekter kui soojus. Külaotsa sõnul peab ainult elektrit tootev jaam liigse soojuse laskma õhku või veehoidlasse, kus sellest mingit kasu pole, koostootmise puhul läheb tekkiv soojus aga kodude kütteks ning kaugküttesüsteem saab soojust ka salvestada.

"See on tuhat korda odavam kui energia salvestamine elektrina. Efektiivne tootmine on ka tulevikus jätkusuutlik ja koostootmisel on tulevikku piirkondades, kus on kaugküttevõrk ja vajatakse soojusenergiat," lausus ta.

Külaotsa sõnul on koostootmisjaamade eeliseks juhitamatu taastuvenergia (tuul ja päike) ees juhitavus, mis tähendab et need jaamad töötavad ka siis, kui tuult või päikest pole.

Taukar märkis, et seetõttu on koostootmisjaamadel oluline roll elektrienergia varustuskindluse tagamisel. "Võimalikud on muidugi ka teised alternatiivid, aga sel juhul ei saa rääkida rohepöördest, seame ohtu oma julgeoleku või lepime sellega, et võib kaasneda teisigi täiendavaid ohutegureid," märkis ta.

Taukar lisas, et koostootmisjaamad tagavad ka kaugkütte varustuskindluse, sest näiteks ulatusliku elektrikatkestuse ajal saab koostootmisjaam end iseseisvalt käivitada, toota soojust ja varustada elektriga kaugküttepumpasid.

Fortumil on Eestis kaks koostootmisjaama, Tartus ja Pärnus, Utilitasel on Tallinnas kolm koostootmisjaama. Fortumil praegu uusi koostootmisjaamu plaanis rajada pole; Utilitas on valmis neid rajama, kui nõudlus tekib.

Lähiaastatel taastuvenergiatasu langeb

Taastuvenergiatoetusi maksab Eesti riik läbi Eleringi tootjatele aastas ligikaudu sada miljonit eurot. Tänavu kulub taastuvenergia toetusteks prognoosi järgi kokku 90,1 miljonit eurot ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri toetusteks 3,9 miljonit eurot. Taastuvenergia toetustest läheb prognoosi järgi pea pool ehk 47 protsenti biomassil töötavatele koostootmisjaamadele.

Mullu maksti taastuvenergiatoetust 103,5 miljonit eurot, millest elektritarbijatelt tuli 88,9 miljonit eurot. Tarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu on tänavu 1,13 senti kilovatt-tunnist (ilma käibemaksuta). Kuivõrd 12-aastane toetusperiood hakkab järjest paljudel suurtel tootjatel lõppema, hakkab tarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu järgmistel aastatel vähenema.

Kellele ja kui palju on aastatel 2009–2019 tõhusa koostootmise ja taastuvenergiatoetust makstud, saab detailselt uurida SIIT (Exceli fail).

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: