Mihkel Jugaste: vajame taastuvenergia reeglite juurutamist, mitte ülevaatamist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mihkel Jugaste Autor/allikas: Erakogu

Kuigi bioenergia turu ühtsetele reeglitele allutamist ning jätkusuutmatute tarneahelate väljajuurimiseks vajalike reeglite sätestamist on oodatud juba kaks aastat, siis praegu on oht, et arusaamatu vastupanu tulemusena jääb reeglite juurutamine hoomamatult kauaks venima, kirjutab Mihkel Jugaste.

Üle mitme aasta eestimaalasi muidu rõõmustanud külm talv ei ole võrdväärset emotsiooni pakkunud toasooja tagamisel. Nii mõnelegi on kaks korda päevas ahju kütmine juba tüütuks rutiiniks muutumas, rääkimata oodatust suuremast küttepuude kulust, mille tõttu ollakse valmis kasvõi ise raidmete järele minema.

Energiavõrk töötab aga täispööretel ning aitab toad soojas hoida. Just selletalvistes oludes tõestas oma hädavajalikkust mitmetes koostootmisjaamades ühe energialahenduse kasutusel olev biomass ehk madala kvaliteediga puit (sh raidmed), mis tekib puidutööstuse kõrvalproduktina ja mida mujal kasutada ei ole võimalik.

Tänu biomassi kasutamisele ühe energiaallikana on olnud võimalik vähendada sõltuvust imporditavast energiast ja vähendada hinnakõikumisi toasooja arvetel.

Biomass oli külmadel nädalatel ainuke stabiilselt toimiv taastuvenergia lahendus, mis juba päriselt eksisteerib ja kasutuses on. Võrdluseks, nii mõnigi mastaapsete tuule ja päikeseenergia võrgustikega riik on taas tööle panemas oma fossiilseid energiaallikaid, et teenindada suurenenud nõudlust.

Liikmesriigid, mis konverteerisid oma söeelektrijaamad biomassi peale, täidavad suurenenud nõudluse ja tuule ning päikesevaesed perioodid bioenergiaga. Need, kes seda ei teinud, on sunnitud taastama energiajulgeoleku fossiilselt.

Paraku kiputakse soojadel talvedel unustama, et ligi 70 protsenti väheväärtuslikust puidujäägist kasutatakse ära kohaliku küttevõrgu kütmiseks ning nii mõneltki poolt kõlab ka Eestis nõudmist biomassi kasutamine täielikult lõpetada. Asemele nõutakse midagi, mille tööstuslikud ja turvalised lahendused on enam kui kümne aasta kaugusel.

Selle tuules halvustatakse väheseid toimivaid roheenergia allikaid ning blokeeritakse regulatsioone ja arenguid, mis võimaldaksid neid taristuid laiendada.

Bioenergiale ei ole praegu alternatiive

Bioenergia kritiseerimine ja pikaaegse süsinikusidumisega puittoodete nõudmine on nüüd kestnud mitu aastat ja terve selle aja jooksul ei ole samas kordagi mainitud, et millega siis bioenergiast tulev energia asendatakse.

Lammutada ja kõrvale lükata on lihtne, kuid senise peamise roheenergia kasutamise lõpetamisel võiks siiski olla varuks kohe kasutatavad alternatiivid ja suletud fossiilsed energiatootmised.

Tegelikkuses on Euroopa juhttasandil tehtud mõjuhinnangute ja uuringutega lükatud ümber väide bioenergeetika kasutamise peatsest lõpust, lõpetamise vajadusest ja ka selle võimalikkusest.

Pigem vastupidi, biomassi kasutamisel on ka tulevikus selge roll Euroopa Liidu riikide energiavajaduste katmisel ja siinse biomassi energeetikas kasutamises nähakse kasvupotentsiaali tänu biomajanduse laienemisele. Oluline on, et võimalike ohukohtadega tegeletaks ja selles osas on Eesti ja siinne regioon laiemalt olnud eesrindlik.

Näiteks pani hiljuti Euroopa Komisjoni juures tegutsev sõltumatu teadusuuringute keskus (JRC) paika puidupõhise bioenergia soovitud suunad ning meenutas, et liikmesriikidel on oluline endal defineerida ja viia ellu Euroopa Komisjoni tasemel antud suundade ja reeglite täitmine.

Selles mitmete teadlaste ühistööna valminud aruandes rõhutati ka taastuvenergia direktiivi säästlikku metsabiomassi reeglite juurutamise tähtsust, et eemaldada sobimatu biomassi risk Euroopa bioenergiast.

Reeglite vastuvõtmise pidurdamine ei paku kasu kliimale ega metsale

Kuigi sobimatu biomassi kasutamise vältimine energeetikas peaks olema iga bioenergiat oponeeriva organisatsiooni eesmärk, siis paraku on hoopis alustatud aktiivse survestamisega, sh poliitilisel tasandil, et taastuvenergia direktiivi reegleid vastuvõtmise asemel üle vaadata.

Antud juhul tähendab see seda, et koos kõigele vastu olemisega pidurdatakse igasugune areng, mis metsanduse ja sellega seotud kliimaeesmärkide elluviimisega seotud on.

Kuigi bioenergia turu ühtsetele reeglitele allutamist ning jätkusuutmatute tarneahelate väljajuurimiseks vajalike reeglite sätestamist on oodatud juba kaks aastat, siis praegu on oht, et arusaamatu vastupanu tulemusena jääb reeglite juurutamine hoomamatult kauaks venima.

Seda on "reeglite karmistamise nõudmise" sildi all lihtne serveerida poliitilise võiduna, kuid lihtsalt öeldes jääb paari punkti pärast juurutamata mitukümmend hädavajalikku reeglit. Pime vastasseis võib meid nüüd viia mitu sammu tagasi.

Sellega võetakse ära võimalus hinnata ja mõõta bioenergeetika sektorit siduvate reeglite alusel ning jäädakse toetuma fragmenteeritud materjalidele ja valikulistele fotodele. Eesti ja Euroopa kaotavad võimaluse täiendada säästlikkuse reegleid tuginedes tegelikele andmetele - kui venib reeglite juurutamine, siis venib ka n-ö otse maastikult andmete saamine ning reeglite mõju hindamine.

Samuti ei garanteeri taasavamine uusi reegleid või karmimaid reegleid. Taasavamise tulemusena vaadatakse üle kas säästlikkuse reeglid toetavad roheleppe kõrgendatud ambitsioone ja hästi toimivad bioenergia tarneahelad võivad saada hoopis soosivaid täpsustusi.

Ehk siis pideva venitamisega hoitakse vesi jätkuvalt sogasena ning seda kasutatakse ära, et anda subjektiivseid hinnanguid bioenergia tööstuse kohta. Kui metsa jätkusuutlikkus ja liigirikkus oleks bioenergia vastaste esimene prioriteet, siis nõutaks hoopis nende reeglite kohest juurutamist.

Praegused pöördumised ja kampaaniad nõuavad aga tegelikult reeglite edasi lükkamist ja lõputu vaidlemise jätkumist. Kasu tähelepanule on olemas, aga kasu metsale või kliimale on olematu.

Neutraalseks jäädes võtame üldse pealtvaataja rolli ja soosime ikkagi reeglite venimist. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: