Seadusemuudatusega saaks Eesti Energia Narvas taastuvenergiatoetust

Foto: Priit Mürk/ERR

Narva linna ja Eesti Energia juhid ootavad seadusemuudatust, mis võimaldaks kolme aasta jooksul suuremat biomassi põletamist Narva elektrijaamas, kuna kahekordselt kallinenud heitmekvoodid tõstavad linnas soojuse hinda. Eesti Energia saaks siis küsida taastuvenergia toetust, mida seni on makstud ainult alustavatele taastuvenergia tootjatele.

Kui enamikku Eesti linnadesse on taastuvenergia toetuse abil rajatud uued biomassil põhinevad koostootmisjaamad, siis Narva on sellest kõrvale jäänud, kirjutavad Narva ja Eesti Energia juhid pöördumises rahandusministrile ja majandusministrile.

Narva saab suures osas toasooja Balti elektrijaama 11. plokist, kus põlevkivi kõrval on võimalik põletada biomassi.

"Enefit Poweri kinnitusel  teenivad nad mitu miljonit eurot aastast kahjumit sellepärast, et Narva soojahind on nagu on. See on arvestatud sellel ajal kui CO2 maks oli 27 eurot tonni kohta, praegu on see 50 eurot ja on tõusutrendis. Olukord on keeruline," ütles Narva linnapea Katri Raik.

Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse muudatus, mis võimaldab Eesti Energial saada kolmeks aastaks kuus miljonit eurot taastuvenergia toetust puidu põletamise eest 11. plokis.

"Lühike leevendus võiks see olla. Sarnaselt teise suurlinnadega saab ka Narva soojatarbija teatud toetust  koostootmisest, kus kasutatakse puidujäätmeid. Teatavasti Tallinn, Pärnu Tartu seda kõik saavad," ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.

Taastuvenergia Koda teatas kirjalikult, et tegelikult on teiste Eesti suurlinnade koostootmisjaamade toetused lõppemas. Nii neil kui  Eesti Energial on võimalus soojuse tootmiseks kasutada biomassi turutingimustel. Taastuvenergia toetus on loodud selleks, et ergutada uute taastuvenergia tootmisüksuste rajamist.

Majandusministeeriumi selgitusel annab seadusemuudatus lisaks päikese- ja tuuleenergiajaamade kasutamisele võimaluse muuta vanad kütteseadmed taastuvenergia tootjaks.      

"See looks riigile võimalused näiteks hakata ütlema, kui palju taastuvenergiat võiks olla juhitavatest allikatest, mis on kättesaadavad ka näiteks talvekuudel,  ja kui palju taastuvelektrit toota juhitamatutest allikatest, mis on näiteks päike ja tuul. See muudatus on selles mõttes palju laiem kui ainult Balti elektrijaama küsimus," lausus majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Koja hinnangul ei lahenda Narva olukorda seadusemuudatus, vaid uus koostootmisjaam. Nii Narva linna kui ka Eesti Energia plaani järgi peaks juba 2025. aastal alustama tööd uus koostoomine.   

"Meil on mitu initsiatiivi laual. Eelkõige kogu Narva soojamajanduse lahtisidumine fossiilsetest kütustest ja minna 100 protsenti biomassi, puidu peale. Aga meil on ka muid initsiatiive," lausus Vainola.  

Õiglase ülemineku fondist on selleks ettenähtud 20 miljoni eurot. Koostootmisjaama ehitaja selgub avatud konkursi käigus, ütles Tatar.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: