Eesti peab otsustama, keda eelisjärjekorras vaktsineerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Koos eesliinitöötajatega võib Eesti jõuda koroonakriisi lahendajate ja tipp-poliitikute vaktsineerimiseni. Eilses Ringvaates ütles viroloogiaprofessor Irja Lutsar, et teadusnõukogu pole strateegilistel ametikohtadel töötavate inimeste vaktsineerimist arutanud, kuid tema isiklik arvamus on, et võtmepositsioonil poliitikud võiks olla vaktsineeritud.

Oma arvamust, miks peaks strateegilistel kohtadel töötavaid inimesi, seal hulgas võtmeministreid vaktsineerima, põhjendas teadusnõukogu liige Irja Lutsar sellega, et kõike ei saa teha kaugtööna ning valitsus ei saa töötada ainult zoomi teel.

Terviseameti juht Üllar Lanno rääkis, et Euroopas on riigid valinud vaktsineerimiseks kolm teed – osa on alustanud vaktsineerimist tippjuhtkonnast, osa hooldekodudest ning osa tervishoiutöötajatest. Eesti alustas nendest, kellest sõltus tervishoiusektori püsimajäämine, lisas ta.

"See oli ainumõistlik lahend alustada seal nendest tervishoiutöötajatest, kes reaalselt kõige raskemaid Covid-haigeid igapäevaselt teenendavad," sõnas Lanno.

Järgmisena hakati vaktsineerima hooldekodudes olevad inimesi, kes võinuks nõrga tervise tõttu vajada haiglates intensiivravi. Erinevalt Lätist on Eestis tervishoiusüsteemi kokku kukkumist suudetud vältida. Lanno lisas, et kui kogu valitsus või kriitiliste ülesannete eest peaks raskelt haigestuma, kerkiks küsimus, mis saab edasi.

"Loomulikult see on kaalumise koht, et kas nende isikute jaoks on riigis kohe asendus olemas ja kui ei ole, siis mina peaks vajalikuks ka need inimesed ära vaktsineerida," märkis ta.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on hoolekandeasutustest üle 40 protsendi vaktsineeritud, alusatati suurematest.

Kui veebruari esimestel nädalatel on esimese doosiga hooldekodudele ring peale tehtud, siis on rõhk üle 70-aastastel ning teatud haigustega inimestel ning jõutakse ka elutähtsate teenuste osutajate ja eesliinitöötajateni.

Nende sekka kuuluvad ka toetavate teenuste pakkujad ning koroonakriisi lahendamisega tegelejad, ütles Kiik.

"Kui me asume elutähtsate teenuste osutajaid ja laiemalt eesliini vaktsineerima, siis on küsimus ka strateegilistel võtmekohtadel olevate inimeste vaktsineerimises. Me pole pannud valitsust või riigikogu või põhiseaduslikke institutsioone ettepoole kirja," märkis ta.

Kiige sõnul tuleb nüüd, kus vaktsiinitarned suurenevad, uuel valitsusel selle küsimusega tegeleda. Vaktsineerimine oleks tema sõnul realistlik veebruaris märtsis.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni juhid eelisjärjekorras vaktsineerimist ei toeta

Riigikogus on praegu üks koroonaga nakatunu ja üle 30 lähikontaktse. Jaanuari alguse koldes oli 13 haiget,  kellest osa olid riigikogus ja osa riigikantseleis ning 53 lähikontaktset. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe kandidaat Siret Kotka ja aseesimees Helmen Kütt leiavad, et riigikogu liikmeid ei tuleks eelisjärjekorras vaktsineerida.

"Riigikogu töö on hetkel planeeritud nii, et jah, need inimesed, kes on olnud meil isegi haiged, on olnud haiged, aga meil on olemas kõik kaugvahendis siis istungiteks. Nii, et kõik saavad osaleda nii komisjoni töös kui ka Riigikogu täiskogu istungitel.," ütles Kotka.

Kütt peab riigikogu liikmete eelisjärjekorda lisamist inimeste õiglustunnet riivavaks. "Riigikogu ei ole mingi privilegeeritud grupp. Pigem rohkem vajavad sellist vaktsineerimist õpetajad, omastehooldajad, võibolla isegi poes töötavad müüjad," märkis ta.

"Selles osas, mis puudutab presidenti ja valitsuse liikmeid, minu meelest oleks võinud juba selle kava koostamisel ette näha," lisas Kütt.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: