Andri Arula: on koalitsiooni enda teha, kas õpitakse varasematest vigadest

Arvatavalt tänu protestihäältele stabiilselt kõrgena püsinud toetus Reformierakonnale võib kiirelt langema hakata, kui koalitsiooni peamiseks sõnumiks jääb moto, et väärtus omaette on EKRE-vaba valitsus, kirjutab Andri Arula.
Konservatiivide trumpistlikust räuskamisest ja pärgviirusest räsitud inimesed vajavad skandaalide ja naabrite solvamise asemel riiki kriisist välja viivaid tegusid, mida tuleb neile ka vastavalt kommunikeerida. Siinjuures ei kõneta rahvast üleskutse süüa kartulikoori EKRE tuksi keeratud rahanduse pärast. Ninaesine ja soe tuba on tavakodanikule tähtsamad.
Tagatipuks ei lase värskelt opositsiooni potsatanud erakonnad unustada oponendi varasemat võimuperioodi või hiljutist viibimist opositsioonis. Mart Helme, Peeter Ernits ja Kalle Grünthal lõid juba lahti laulu jõustruktuuride korraldatud riigipöördest. Parlamentaarseid relvi on uuel opositsioonil palju.
Veel Reformierakonna opositsioonis viibimise ajal oli toonase koalitsiooni ministritel ja saadikutel riigikogus mugav apelleerida esimeste protestidele. Kes võttis kasutusele kobareelnõud pahelise seadusloome praktikana?
Nüüd ei huvita enam kedagi, kas 2012. aastal oli tegemist kriisi tõkestamiseks ette võetud meetmega, kuid kõik osutavad halvustavalt Reformierakonnale. Seda, et 2015. aastal võeti kobareelnõuga vastu muuhulgas ka lõunanaabrite juurde alkoholirajad põhjustanud maksumuudatused tuletab aga vähemalt osa praegusest opositsioonist loodavale koalitsioonile mõnuga ja kaua meelde.
Puhus ju sotsiaaldemokraatide "hoolitsus" rahva tervise pärast kokkuvõttes riigieelarvest aktsiiside näol Lätti hulga raha. Ning kõik mäletavad, et valitsust juhtis sel ajal Reformierakond, sotsiaaldemokraatide juhtroll lausrumaluse elluviimisel kipub paraku ununema.
Nagu kipub ununema seegi, et just nimetatud kobareelnõu oli üheks Keskerakonna poolt avalikkusele nimetatud põhjuseks, miks nende initsiatiivil 2016. aasta umbusaldushääletusel Taavi Rõivaselt peaministritool võeti.
Ligikaudu neli aastat hiljem istuvad toonased umbusaldajad ja umbusaldatavad ühise laua taga. Moodustati valitsus.
Ühtedel on kanda korruptsioonitaak, nende jutule muutustest ja sellest tingitud suuremast läbipaistvusest vaatab osa inimesi iroonilise muigega.
Teisel pool lauda istujad on seevastu kogenud opositsioonis viibimise võlusid ehk seda, mida Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simsoni pressiteates 29. mail 2015. aastal Reformierakonnale ette heitis: "Ma mõistan, et tänase segaduse ja kiirustamise on tinginud valitsuse vajadus maksumuudatused enne esimest juulit läbi suruda, kuid taoline kiirkorras tegemine on praagi tootmine, mille käigus lihtsalt sõidetakse opositsioonist üle.".
Praegu peaksid mõlemad erakonnad olema muutunud, omandanud eluülikoolist uusi teadmisi. Ning varsti peaks ka selguma, kas muutunud (kui nad muidugi on ikka muutunud) partnerid suudavad ühiselt lahendada riigi ees seisvaid probleeme nii, et isegi onu Heino poe taga rusikat ei vibuta.
Kas kaob Reformierakonnale süüks pandud arrogants, kas Keskerakonna rahaasjad muutuvad läbipaistvaks? Hetkel on küsimusi rohkem kui rahvahääletuse vastasel ei-kampaanial.
Tuleb tunnistada sedagi, et viimase nelja aasta jooksul on Eesti ühiskond polariseerinud nagu ei kunagi varem. Seepärast on kahju, et Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi endale maalitud pilt Reformierakonnast kui paariast takistas Isamaal läbirääkijatega kampa löömast. Isamaa hääl uues valitsuses oleks kindlasti aidanud siluda pingeid ühiskonnas.
Kas Eestis oleksid võimalikud sarnased sündmused nagu 6. jaanuaril Kapitooliumil? Hetkel toetab MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS läbi viidud küsitluse andmetel loodavat koalitsiooni pisut üle 50 protsendi küsitletutest. "Raudset rusikat" igatseb sama küsitluse andmetel aga 15 protsenti valijaist. Seega ei tohiks ju viha ja äng eriti välja paista.
Kuid ei tasu loota, et opositsioon, ajakirjandus ja rahvas uuele võimuliidule pikalt armuaega annavad
Keskerakonnale esitatud süüdistused kütavad veel kaua kirgi, ühismeedias kõlabki juba rahvuskonservatiividelt halvustava avansina pilkenimi "Portorollo valitsus". Lõpuks on ainult uue koalitsiooni teha, kas õpitakse varasematest vigadest, loobutakse ebapopulaarsete ja ebavajalike otsuste läbisurumisest ning hakatakse esmalt minevikku ja seejärel tulevikku vaadanuna kogu rahvaga suhtlema.
Piiblis on kirjutatud: "...tema laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle" (Mt 5:45). Las Reformierakond ja Keskerakond tõestavad end päikesetõusu-koalitsioonina.
Toimetaja: Kaupo Meiel