Jakobson märkis "Terevisioonis", et koalitsioonileping pole koostatud üksnes stiilis "arendame, parendame, väärtustame", vaid seal on mainitud suhteliselt konkreetseid valdkondi. Tallinna Ülikooli politoloog lisas ka, et veidi rohkem on see leping peaministripartei ehk Reformierakonna kui Keskerakonna nägu.

"Kui vaadata valdkondi ja nende lahtikirjutuse detailsusastet, siis on näha, et rohkem on Reformierakonna sellist progressiivset agendat seal sees. Keskerakonnale pigem omane toetav riik, sotsiaalkaitse teemad ja muu selline on jäänud rohkem arendame-parendame tasemele," ütles Jakobson.

Tartu Ülikooli politoloog Mölder ütles "Terevisioonis", et talle meenutab koalitsioonileping valimisprogramme, kus punkt punkti kaupa on üles loetletud asjad, millega kõik oleks nõus ning mille sõnum on, et valitsuspartnerid tahavad olla hea ja efektiivne teenusepakkuja ettevõtetele ja kodanikele.

Võrreldes eelmise koalitsiooni võimuleppega ei saa Mölderi hinnangul öelda, et uuega väga kvalitatiivne hüpe oleks tehtud, aga selgelt on näha poliitiliste prioriteetide muutumist.

Mölderi jaoks kumas lepingust tugevalt läbi rohepöörde rakendamine Eestis. "Keskkonnatemaatika oli ka eelmises, aga praegu on prioriteet natuke muutunud. Eelmise sõnum oli Eesti looduressursse, seal hulgas põlevkivi majandada nii palju, kui see on mõistlikult võimalik ja kasulik. Uue valitsuse eesmärk pigem on minna jõuliselt edasi n-ö süsinikneutraalse majanduse juurde, lõpetada põlevkivi kasutamine," rääkis Mölder.

Ka Jakobson tõdes, et uues koalitsioonilepingus on keskkonnateema muutunud palju läbivamaks.