Hendrik Agur: eesmärgiks oli teha eesti keele kants Ida-Virumaal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur rääkis Vikerraadio "Kajaloos" riigigümnaasiumi üles ehitamisest Kohtla-Järvel. Kooli juhtkonna eesmärgiks oli Aguri sõnul teha mitte ainult kool, vaid ka kultuurikeskus.

Kohtla-Järve gümnaasium sai lisaks koolitööle korraldatud ürituste eest kultuurikapitali aastapreemia Ida-Virumaal.

Aasta jooksul on kool korraldanud 70 sündmust, mis on suunatud nii oma koolile kui ka sellest väljaspoole. Need on muusikute, teadlaste, kirjanikega kohtumised, mälumängud, esinemised ja muud. Kuigi need on suunatud kogukonnale, siis Aguri sõnul kohalike seas need üritused siiski praegu populaarsed ei ole. Ta lootis aga, et see komme veel levib. 

Aguri hinnangul on umbes kolmveerand Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpilastest pärit kas vene või segaperekonnast. "Ka need õpilased, kes meil on, me peame austama nende identiteeti ja nende kultuuri- ja keeletunnetust," ütles ta.

Praegu lõpetab kooli viimane lend, kellel on mõned ained vene keeles. Edasi jätkub õpe kogu koolis eestikeelsena. Ainus, mis jääb, on vene kirjandus, mis jätkub kõigile vene emakeelega õpilastele vene keeles ja seda annab vene õpetaja. Nii on otsustatud selleks, et venekeelsed õpilased ei jääks keeletundides ainult õpetaja abimeesteks, kes ise oma emakeeles edasi areneda ei saa.

Haridussüsteem tuleb teha eesti kooli kesksemaks

Agur pooldab n-ö ühtset eesti kooli, kus eesti ja vene emakeelega õpilased õpivad ühe õppekava alusel, välja arvatud harvad, kõrgemat keeleoskust nõudvad tunnid. Kohtla-Järve riigigümnaasiumis on eestikeelsele õppele üleminekuks tugiprogrammid, tugiõpetajad ja -õpilased. "See on selline ristkasutus, kuidas igati toetatakse vene emakeelega õpilasi, et nad saaksid tunnis hakkama," rääkis Agur.

Siiski on Aguri sõnul harjumine eestikeelse õppega läinud valulikult. Eelmisel aastal lahkusid paljud õpilased koolist venekeelse kooli kasuks.

Aguri sõnul tekitab muret, et vene keeleruumi jäänud õpilased eelistavad ka hiljem eestikeelsele ülikoolile venekeelset kutseõpet, mis on küll tema sõnul vajalik, kuid samas seab piirid noorte tulevikuplaanidele.

"Hädavajalik on haridussüsteem eesti kooli kesksemaks teha," ütles Agur. Selleks, et eesti keele õppe taset juba olemasolevates koolides parandada, ei olegi Aguri arvates vaja suuri riiklikke mehhanisme. Kooli pidaja peab nägema vajadust arendada eesti keelset õpet ja tööle võtma koolijuhid, kes seda teha suudavad. Tallinna Pae Gümnaasiumi ja Tallinna Humanitaargümnaasiumi tõi ta välja kui musternäited hea eesti keele taseme õpetamisest.

Areng sünnib koostöös

Agur märkis, et on kogenud Ida-Virumaal oma tööle vastuseisu, ka omaenda väljaütlemiste tõttu, ning osaliselt jätkub see praeguseni. "Ilma liialdamata kümmekond ümberkaudset koolijuhti on jätkuvalt mu peale väga kurjad, solvunud, vihased, pahased," rääkis ta.

Enamik koolijuhte on ta sõnul samas nüüdseks juba koostöömeelsed. "Oleme üksteist tundma õppinud," selgitas ta.

Aguri sõnul on vahe Ida-Virumaa ja Tallinna vahel hariduses väga suur, ning nüüd tuleb tal sellega harjuda, konteksti tajuda ja probleeme näha, kuid samas hoida kommunikatsiooni viisakana. "Minu võimuses ei ole neid koolijuhte välja vahetada, vaid leida parim koostöömoment," ütles Agur.

Tulevikus loodab ta ka lapsevanemaid saada rohkem kooli tegevuses osalema. Ida-Virumaal ei tule ta sõnul vanemad kooli tööd ei laitma ega kiitma. Nii vanemad kui õpilased võiksid Aguri arvates rohkem rääkida, aktiivsed olla ja arvamust avaldada.

Toimetaja: Tuuli Kalev

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: