Viik: Eestis ei õpetata liiga palju humanitaarteadusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eestis ei õpetata liiga palju humanitaarteadusi, leiab Tallinna Ülikooli (TLÜ) uueks rektoriks valitud Tõnu Viik. Samas väljendas filosoofiaprofessor skepsist õppemaksu võimaliku kehtestamise suhtes ning kritiseeris eelmise valitsuse ajal toimunud demokraatia-kultuuri erosiooni.

"Kas meil on liiga palju keeleoskust, mõtlemist ajaloost, kirjanduse tundmist ja nautimist? Mulle nii ei tundu, pigem on seda liiga vähe," rääkis Viik kolmapäeval "Esimeses stuudios".

Ta tõi esile statistika, mille kohaselt õpib Eesti umbes 45 000 tudengist humanitaaariat 4000, ülikoolide 5000 akadeemilisest töötajast on humanitaarteadlasi ja õppejõude umbes 400 ning ülikoolide rahastamisele aastas kuluvast 150 miljonist jõuab humanitaariasse 14 miljonit. "Mulle tundub, et seda ei ole liiga palju," märkis Viik.

"Ja kui ka tõlkima hakkaksid robotid, siis keegi peaks ka nende töö üle vaatama," lisas ta.

Eesti ülikoolid on maailma tipus

Kommenteerides Tallinna Ülikooli ja teiste Eesti ülikoolide paiknemist maailma kõrghariduse reitingutabelites, tõdes Viik, et Eesti kõrgharidus on maailma tipus.

Lisaks võib aga küsida, kas reitingud näitavad ka seda, kui hea neis ülikoolides õppida on. Alati ei pruugi see nii olla, tõdes Viik ja tõi näite oma kogemusest Atlanta ülikoolis, kus on küll maailmatasemel teadlased, kuid tudengid nendega kokku ei puutu, sest üliõpilasi õpetavad nende doktorandid. Eestis on siiski üliõpilastel võimalus suhelda ka maailmatasemel õppejõududega, märkis Viik.

Kommenteerides oma plaane rektorina, rõhutas Viik, et administratiivse survega muutuste tegemine oleks ülikoolile kõige ebasobivam. "See tuleneb sellest, milline asutus ülikool on. Hea õppekvaliteet tähendab, et see inspireerib üliõpilasi, inspireerimist ei saa aga saavutada käskudega," tõdes ta. "Adminstratiivse jõuga läbi viidud reformid on viimane häda[lahendus]," lisas tulevane rektor.

Viik selgitas ka oma nägemust õppeprotsessist, kus tema sõnul tänapäevased haridusteaduslikud seisukohad ütlevad, et ühepoolne tarkuse edastamine ei anna head tulemust - nii õpitu ununeb kiiresti. "Õppimiskogemusest jääb vaimustus, teadmine kuidas õppida. Õppimisprotsess tähendab inimese ümberkujunemist. Mitte info ladestamine pähe," rääkis Viik.

Ühiskonnale on kasulikum pühendumine nõrgematele tudengitele

Rääkides tudengite kvaliteedist, rõhutas Viik, et ehkki mugavam on õpetada tippe, siis ühiskonna vajadustest lähtudes oleks kasulikum rohkem tähelepanu pöörata neile, kes pole olnud nii tugevate teadmiste ja teadusliku maailmavaatega. Tugevad saavad nagunii hakkama, märkis ta.

Kommenteerides peaminister Kaja Kallase valitsuse koalitsioonileppes toodud võimalust erarahastamise kaasamiseks kõrgharidusse, ütles Viik, et see teeb teda ettevaatlikuks. "Kui eraraha kaasamine tähendab õppemaksu, siis see tundub lihtne meede lünga täitmiseks. Aga kui vaadata, kuidas mujal on läinud, siis algul sümboolset õppemaksu hakatakse tõstma ja kunagi tõuseb see nii kõrgele, et vaesemate perede lapsed ei saa endale enam kõrgharidust lubada," rääkis ta.

Küll aga tervitas ta koalitsiooni lubadust eraldada teadusele üks protsent SKP-st.

Rääkides koroonakriisi mõjust ülikoolile, leidis Viik, et TLÜ läbis ülemineku kaugõppele edukalt. "Suutsime peaaegu päevapealt minna üle e-õppele, nädala-paariga orienteerusime ümber, kõik vastavad keskkonnad ja tehnoloogiad võeti kasutusele," ütles professor.

Puudu jäi aga sellest, et ehkki TLÜ-s on teadlasi, kes tegelevad e-õppevahendite ja meetoditega, siis neist ei olnud avalikkuses kuulda, nende panust oli vähe märgata.

Suur osa ülikooli panustamisest ühiskonda ei lähtu mitte ainult ülikooli lõpetajatest, vaid ka ülikooli enda õppejõudude ja teadlaste tööst. Praegu kahjuks puuduvad tihti isegi kanalid selliselt panustamiseks, tõdes Viik "Ma arvan, et meie ülikoolides on potentsiaali enamates valdkondades panustamiseks," lisas ta.

Viik lubab jätkata ühiskonna-teemade kommenteerimist

Viik, kes oli üks Harta 12 algatajaid, ütles, et loodab ka rektorina jätkata ühiskonna teemadel oma seisukohtade väljendamist: "Tahaks loota, et mul teadlasena jääks võimalus arvamust avaldada."

Küsimusele, kas ka praegune olukord hüüaks uue Harta järele vastas Viik, et "eilne olukord" oleks seda vägagi nõudnud.

"Üks osa on rahvusvahelised skandaalid ja sisepoliitilised solvamised, mis olid ise juba piisavalt ebameeldivad. Aga nähtus millele vähe tähelepanu pöörati, oli demokraatia erosioon, demokraatliku kultuuri murendamine sellest mõttes, et keegi isegi ei arvanud enam, et ühiskondlik-poliitilises debatis siiralt keegi võiks otsida häid lahendusi selmet teineteisele ära panna," rääkis Viik. Niisugune demokraatliku kultuuri erosioon viib demokraatia lagunemisele, tõdes ta.

"Mõelgem kasvõi hariduse positsioonilt - kui me ei saa enam oma lastele tõsise näoga öelda, et need seal on meie tipp-poliitikud, kes ajavad riigi asja ja kui me peame sellele osutama ainult kui millelegi häbiväärsele, siis see kandub ju lastele üle ja keegi ei usu sellesse enam. Aga kui haihtub niisugune kultuur, kus me ratsionaalselt otsime lahendusi küsimustele, siis kaob ära lugupidamine ja võimalus debatiks. Sel juhul demokraatia kaob. Demokraatlik kultuur on oluline komponent, mille murendamine - isegi kui see toob sulle valijaid - töötab pikas perspektiivis meie kõigi kahjuks," tõdes TLÜ tulevane rektor.

Vastates väidetele nagu oleks Tallinna Ülikooli vasakliberaalsete marksistide taimelava, leidis Viik, et TLÜ inimesed ei ole vasakpoolsemad kui Tartu Ülikooli teadlased. "Mina pole näinud maailmavaatelist lõhet ja erinevusi teaduspõhiste lahenduste juures," märkis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: