Ühe sõidukiga õnnetusi juhtus lõppenud aastal 528 ehk võrreldes 2019. aastaga 157 (42 protsenti) rohkem. Nende õnnetuste tagajärjel hukkus 23 ning sai vigastada 584 inimest. Teisalt vähenes mitme sõidukiga õnnetuste arv 101 võrra (18 protsenti) ehk toimus 464 õnnetust, milles hukkus 24 ning sai vigastada 604 inimest.

Jalakäijatega juhtus 283 õnnetust, mis on 27 õnnetust vähem kui 2019. aastal, kuid neis hukkus 13 ning sai vigastada 288 inimest. Muude liiklusõnnetuste arv, mille alla liigitusid inimeste kukkumised ühistranspordis, õnnetused loomadega ning määratlemata õnnetused, vähenes 45 protsendi võrra ehk 168 juhtumilt 90-le.

Kokku juhtus 2020. aastal 1365 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1574 ja hukkus 60 inimest. Võrreldes 2019. aastaga juhtu liiklusõnnetusi 50 võrra vähem, vigastada sai 166 inimest vähem, kuid õnnetused olid raskeloomulisemad, mistõttu hukkus seitse inimest rohkem.

Kõigist õnnetustest 132 korral oli õnnetuses osalenud mootorsõidukijuht joobes. Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 12 ning sai vigastada 153 inimest, moodustades terve aasta jooksul liikluses hukkunutest 20 protsenti.

2020. aasta jooksul sattus 340 korral liiklusõnnetusse jalgrattur, hukkus neli ratturit. Veidi enam kui pooled (55 protsenti) jalgratturiga toimunud õnnetustest olid kokkupõrked teiste sõidukitega, üle kolmandiku (37 protsenti) olid ühe sõiduki ehk ainult jalgratta osalusega õnnetused.