Aprillis aegub kümneid tuhandeid võlanõudeid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kohtuniku tooli seljatugi. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Võlgade sissenõudjad teevad viimaseid pingutusi, et päästa vähemalt osa kuni 80 000 võlast, mis 5. aprillil aeguvad. Ühe niisuguse katse järel võinuks suurde pahandusse sattuda mitu kohtutäiturit. Justiitsministeerium sai täiturite võimalikule seaduserikkumisele käe vahele.

2011. aastal vastu võetud seadusemuudatus langetas täitemenetluses olevate tsiviilnõuete aegumistähtaja 30 aastalt kümnele. Toonase otsuse tõelist mõju hakkame tundma 5. aprillil, mil päevapealt aegub kümneid tuhandeid – aasta tagusel hinnangul koguni 80 000 võlga.

Nende seast paljud on majandusbuumi harjal kogutud võlad, paljud buumi järel isikliku kriisi katteks võetud tarbimislaenud.

Aprillis saabuvat tähtaega ootavad tuhanded võlgnikud, kuid pelgavad võlausaldajad, eriti aga inkassofirmad, kelle tööks on võlgade sissenõudmine. Nende vahel on kohtutäiturid, kellest mõned oleks peaaegu suurde pahandusse sattunud.

"Meile sai veebruari alguses teatavaks, et väidetavalt on kohtutäiturid hakanud praktiseerima sellist tegevust, kus sissenõudja avalduse alusel lõpetatakse täitemenetlus peatselt aeguvates tsiviilasjades," selgitas ERR-ile justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

"Selle eest ei võetud ka sissenõudjalt tasu ja peatselt algatati või kavatseti samas nõudes uus täitemenetlus algatada," jätkas Vaikmaa.

Rahvusringhäälingule teadaolevalt ühendas kõiki ministeeriumile silma jäänud menetlusi üks sissenõudja, Eesti suurim inkassoforma Julianus.

Täitemenetluse lõpetamine ja uuesti algatamine on igati seaduslik nõks, mis paneb kümneaastase aegumistähtaja uuesti jooksma. Aga seadus ütleb ka seda, et kui täitemenetlus sissenõudja palvel lõpetatakse, peab sissenõudjal kohtutäiturile maksma.

Näiteks 2000 euro suuruse nõude puhul pidanuks inkassofirma kohtutäituri arvele kandma umbes 250 eurot.

Justiitsministeeriumi tähelepanu püüdiski see, et kohtutäiturid tasu ei küsinud. "Ja me ei saanud kuidagi selle toimimismudeliga nõustuda," ütles Vaikmaa.

 1. veebruaril tutvustas justiitsministeerium oma avastust ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale. Resoluutses kirjas teatas Vaikmaa, et konkreetsete rikkumiste tuvastamisel algatatakse kohtutäiturite suhtes distsiplinaarmenetlused.

"Sellised pöördumised ei ole just igapäevased," tõdes kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt. "Aga minu meelest väga hea, et see pöördumine oli nii selge ja konkreetne."

Vaikmaa sõnul selgus pärast esimest reageerimist, et õnneks oli 40 kohtutäiturist reeglite rikkumise teed läinud väiksem osa.

"Mis oli meile loomulikult kergendusohe. Ehk võib-olla ka meie pöördumine hoidis seda lainet ära," rääkis Vaikmaa ning lisas, et esimesed täiturid võtsid ministeeriumiga ühendust kohe pärast teavituse saamist. "Juba väga kiiresti esimesed kaks täiturit nõustusid meie positsiooniga, tunnistasid, et nii poleks pidanud tegema ja pöörasid olukorra tagasi."

Teisiti öeldes, täiturid taastasid peagi aeguvad menetlused.

5. veebruaril kirjutas Vaikmaa uue pöördumise, kus teatas, et järelevalvemenetlusest pääsevad need kohtutäiturid, kes oma vead kolme päevaga ära parandavad.

"Siis meil tuli veel mitme täituri poolt pöördumisi ja täna on teada, et nad on olukorra kas ära muutnud või on see protsess kohe-kohe lõppemas," sõnas Vaikmaa.

Tänase seisuga kontrollib justiitsministeerium kahte kohtutäiturit, kuid Vaikmaa sõnul ei saa neid veel reegliterikkumises süüdistada. Ühtlasi on need kaks juhtu seotud üsna väikse hulga võlgadega. Sama ei saa öelda kõigi asjaosaliste kohta.

"Meil oli näiteid sellest, kus oli sadu täitemenetlusi ja oli näiteid sellest, kus oli üle tuhande täiteasja juba puutumuses selle kirjeldatud mudeliga," ütles Vaikmaa.

Ilmselt ei tea keegi peale inkassofirma, kui suurest summast ta justiitsministeeriumi vahelesegamise tõttu ilma jääb.

Vaikmaa ütles, et täitemenetlustes on keskmine võlanõue paar tuhat eurot. Kui see tuhande menetlusega korrutada, saab juba paar miljonit, kuid see on ainult spekulatsioon.

Samuti võib ainult spekuleerida, miks kohtutäiturid, kes neid puudutavaid seadusi täpselt tunnevad, olid valmis reegleid rikkuma. Seda enam, et rikkumisega oleks kannatanud nende enda rahakott.

"No vot, see on väga hea küsimus ja ega mul sellele head vastust anda ei ole," tõdes Vaikmaa. "Väga raske on öelda, et täiturid ei tea regulatsiooni, ju nad ikka teavad. Aga noh, ma ei tahaks siia tuua mingit spekulatsiooni."

"Ma ei näe, et kohtutäituri motivatsioon võiks olla mitte tasu nõuda," ütles ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Hunt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: