Belobrovtsev: Hiina uusaasta tähistamine on puhas kultuuriline koostöö
Tallinnas iga aasta toimuv Hiina uusaasta suurejooneline tähistamine on tekitanud küsimuse, miks ühe suurriigi suursaatkonna kaasaaitamisel selliseid pidustusi korraldatakse. Linnavalitsusest öeldi ERR-ile, et kultuuri ja poliitikat ei tasu ühte patta panna.
Tallinn on Hiina uusaasta pidustusi korraldanud alates 2009. aastast. Üritused on külastajatele tasuta, kuid nende korraldamiseks kulub arusaadavalt siiski omajagu raha. Tallinn korraldab pidustusi koos Hiina suursaatkonnaga, mis on on tekitanud küsimusi, miks ühe riigi kultuuri nii suurejooneliselt linna toetusel eksponeeritakse.
Belobrovtsevi sõnul ei tasu poliitikat ja kultuuri segamini ajada. "Ma ei näe siin mitte mingit politikat ja me üritame poliitikat võimalikult kaugele hoida, kui me räägime Hiina uusaasta pidustustest. Praegu on raske kommenteerida, miks aastal 2009 alustati selle traditsiooniga, aga minu arust on see traditsioon väga ilus. Kui me vaatame, kui palju rahvast sellest osa võtab, tuleb vaatama programme, siis ma arvan, et inimestele see meeldib. Iseenesest üks asi on kultuur, teine asi on poliitika. Ma arvan, et ei tasuks neid segada omavahel," ütles ta ERR-ile.
Kogu pidustuste eelarve tuleb Tallinna linnalt, Hiina suursaatkond midagi kinni ei maksa, ütles Belobrovtsev. Küll nõustavad hiinlased programmi koostamisel. Näiteks tänavu annavad hiinlased suurel ekraanil näitamiseks pidustuste virtuaalprogrammi ning annavad pildid fotonäitusele Pekingist.
"Tavaliselt kultuuri- ja spordiamet koostöös Hiina saatkonna ja Hiina kultuuriametiga lepivad kokku, et mis võiksid olla programmi üritused. Sellel aastal osavõtt on see, et fotonäituse avamine on Hiina suursaadiku osavõtuga. Ülejäänud on meie poolt koostatud ja hiinlased annavad meile nõu ja paluvad igasuguseid meelelahutusvariante, kuidas programm võiks välja näha. See on puhas kultuuriline koostöö, kus poliitikat ei ole," rääkis Belobrovtsev.
Belobrovtsevi sõnul on Hiina uusaasta just selline tähtpäev, mida tähistatakse üle maailma, ja mõnelt teiselt riigilt nii globaalselt levinud pidustusi pole üle võtta.
"Ma arvan, et on raske välja mõelda, mis oleks sama suurejooneline pidu, mida tähistab põhimõtteliselt kogu maailm ühel või teisel kujul. Hiina uusaasta on traditsioon väga paljudes riikides üle maailma. See, et meil see traditsioon juba 12 aastat kestab, on pigem positiivne," lausus Belobrovtsev.
Hiinlasi pole, kuid raha läheb rohkem
Kuigi tänavu ei saabu Tallinna Hiina uusaasta pidustustele artistid Hiinast ja programm on seetõttu väheke napim, on ürituse eelarve siiski suurem kui mullu.
Belobrovtsevi sõnul on Hiina uusaasta tähistamine tavapäraselt neelanud 40 000 eurot, tänavu kulub vabaduse väljaku üritustele 20 000 ja lauluväljakul 40 000 eurot.
Vaatamata Hiina artistide puudumisele ja koroonaviirusele on reedel toimuvad pidustused üsna suurejoonelised: Vabaduse väljakul tahub Tauno Kangro terve päeva pühvliskulptuuri, kohal on tantsijad ja trummarid ning fotonäituse Pekingist avavad Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ja Hiina suursaadik Li Chao. Lauluväljakul on kavas kolmetunnine programm, kus näeb tuleartiste, draakonitantse, kung-fu`d, spetsiaalselt loodud kontsertetendus ning otse loomulikult ilutulestikku. Lauluväljakule on üles pandud ka tulepark, kus näeb muu hulgas "maagilisi lõkkeid", tuleskulptuure ja tulekahureid.
Tulemata jäävad seekord artistid Hiinast, selle asemel näidatakse virtuaalset programmi.
Hiina uusaasta on olnud aastaid Tallinna suurima osalejate arvuga talvine vabaõhusündmus, märgitakse Tallinna kodulehel. Kui palju täpselt iga aasta inimesi osaleb, ei osanud Belobrovtsev öelda, kuid tema hinnangul võib rääkida tuhandetest.