Põhikooli lõputunnistuse saab tänavu ka kehvade eksamitulemustega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Haapsalu põhikooli uus hoone pühitseti sisse. Autor/allikas: Juhan Hepner/ERR

Haridusministeerium soovib, et sel kevadel toimuks põhikooli lõpetamine teistmoodi. Kuna paljud lapsed on distantsõppe tõttu õpingutes maha jäänud, siis lubatakse põhikool lõpetada õppenõukogu otsusel ka õpilasel, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines "nõrk" või "puudulik". Lisaks pole vaja koguda eksamitel vähemalt 50 protsenti punktidest.

Uuest korrast rääkis lähemalt haridusministeeriumi välishindamise osakonna juht Kristin Hollo Vikerraadio "Uudis+" saates Lauri Varikule antud intervjuus.

Miks nii otsustati?

Õppeaasta on olnud keeruline nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Otsuse mõte on vähendada koolilaste stressi seoses põhikooli lõpetamisega. Eksamitulemus pole sel aastal seotud niivõrd põhikooli lõpetamisega, küll aga annaks õpilasele ülevaate tema teadmiste seisust. Õpilane saab objektiivse tagasiside oma õpingute seisust, lisaks on olemas tagasiside nii koolile kui ka lastevanematele.

Mis tulemuste järgi põhikool lõpetatakse? Lihtsalt hinnete põhjal?

Üheksa aastat on seljataga. Nii õpilane kui ka õpetaja tegelikult teavad, millised teadmised on selle aja jooksul kogunenud. Aasta hinded peavad olema rahuldavad ja eksamile tuleb ikka minna. Ja eksam tuleb teha niihästi kui võimalik. Eksami tulemus läheb ka lõputunnistusele ja seda näevad ka gümnaasiumid ja kutsekoolid, kuhu õpilane tahab edasi õppima minna. Küll peaksid tulevased koolid õpilasi toetama, eksamitulemus ei peaks olema eraldi märk.

Eksamitulemus läheb siis ikkagi lõputunnistusele kirja?

Jah, sellel aastal on eksamihinnetega nii nagu on. See on eelkõige tagasiside tulevasele koolile, et saada selget pilti. Võib-olla on vajadus õpilast mingites asjades järele aidata.

Kuidas selline otsus sündis? Ministeeriumis endas või arutasite ka aineliitude ja koolidega?

Meie pakkusime sellise võimaluse aineliitudele välja. Ja me oleme seda loomulikult arutanud aineliitudega, õpetajatega, õpilasesindustega ja koolidega. Ja arvamusi on olnud nii- ja naasuguseid. Ei saa öelda, et jõudsime täiesti üksmeelele, aga tundub, et enamus kaldub selle poole, et sel aastal võiks sellise erisuse teha.

See jääb ainult selle aasta erandiks? Sest kontaktõpet on vähem olnud?

Praegu ei saa me mingite tõendite põhjal hinnata, millise mõju on jätnud kontaktõppe osaline puudumine. See on ka piirkonniti väga erinev olnud. Eksamid ongi esimene koht, kust me saame teada, kuidas see aasta on läinud. Rõhutan, et räägime vaid sellest aastast, mis on olnud erakordne.

Edaspidi võib ju ka tuua argumendiks, et eksamid tekitavad stressi ja jätame need ära?

Eksamiteemaline diskussioon on käinud juba pikka aega, aga praegu me pikaajalist arutelu ei soovi avada. Meil on laual asjad, mis vajavad tegutsemist kohe ja need on seotud selle õppeaastaga. Kahe või kolm aasta pärast võiks uuesti pikema perspektiivi teemadel rääkida. Praegu on vaja toetada õpilasi ja õpetajaid.

Kas eksamid ka ei motiveeri põhikooli lõpetamiseks pingutama? Emakeele Seltsi juht Kaja Sarapuu on ERR-i raadiouudistele öelnud, et eksamid on ka osa õppeprotsessist, et õpilased pingutaks ja õpiks pingutama.

Kindlasti eksamid, nagu ka kontrolltööd, on õppimise osa, mis nõuab süstematiseerimisoskust. Me oleme emakeeleõpetajatega kohtunud ja ühisarutelu tulemusel jõudnud järeldusele, et tänavu on stressitase ja vaimse tervise tase nii habras, et mõistlik on valida just selline lahendus. Meie sõnum on õpilastele, et ärge minge eksamitele mütsiga lööma, sest need tulemused on vajalikud järgmisesse kooli minekuks.

Kuid on õpilasi, kelle motivatsioon on madal ning kes nüüd teavad, et eksamitulemustest nende põhikooli lõpetamine ei sõltu. Kas sellega ei võeta teatavat riski?

Samas põhikooli lõpetamine sõltub kokkuvõtvatest hinnetest. Õpilane peab ise leidma sisemise motivatsiooni ja õpetajad ning kodu peavad õpilast selle leidmisel aitama. Kui õpilane seda motivatsiooni ei leia, siis on küsimus, kas eksam on see, mis teda motiveerib.

Toimetaja: Indrek Kiisler, Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: