Valitsus loodab ikkagi saada Euroopast Tallinna haigla jaoks 380 miljonit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinna haigla.

Valitsus leppis neljapäeval kokku, kuidas kasutada Euroopa taaskäivitamise rahastu kuni 1,1 miljardit eurot ja koroonaviirusele reageerimise React-EU fondi 178 miljonit eurot. Valitsus ei loobunud ka Tallinna haigla rahastamise soovist.

Lähiajal peaks Eesti Euroopa Komisjonile teatama, kuidas soovime kasutada endale määratud osa Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust. Esialgse plaani leppis eelmine valitsus kokku juba detsembris, kuid uus valitsus soovis senised otsused üle vaadata.

Eesti võib taaskäivitamise rahastust saada umbes miljard eurot, aga täpne summa pole veel selge. Läinud suvel arvutas komisjon meie osaks 1,1 miljardit eurot. Kuna Eesti majandusel läks oodatust paremini, tegi komisjon detsembri uue arvutuse – 970 miljonit eurot.

Rahandusminister Keit Pentus Rosimannus ütles, et neljapäeval arvestas valitsus siiski 1,1 miljardiga.

"Kuna see praegune kava on meie ettepanek, mille alusel me läbirääkima hakkame, siis on ka mõistlik esialgu küsida maksimaalses mahus, mitte hakata hiljem otsima kiiresti täidet või lisandusi sinna programmi," lausus Pentus-Rosimannus.

Läbi peab Eesti rääkima Euroopa Komisjoniga ning kõige keerulisema läbirääkimiste objekti kirjutas taastekavasse juba eelmine valitsus. Uus valitsus jäi senise plaani juurde ning loodab Tallinna haigla ehituse jaoks saada kuni 380 miljonit eurot.

Pentus-Rosimannuse sõnul on komisjon seni Tallinna haigla ehituse rahastamisse suhtunud pigem skeptiliselt.

"Mul endal oli sel teemal tunnine telefonikonverents Euroopa Komisjoni esindajatega, taastefondi juhiga, kellele oli võimalik selle suure projekti tausta selgitada. Tõsi ta on, et Euroopa Komisjon varasemalt on Tallinna haigla investeeringu suhtes olnud pigem skeptiline ja kriitiline," nentis Pentus-Rosimannus.

Euroopa Komisjon on märkinud, et Eesti tervishoiu probleemid peituvad hoopis mujal. Muuhulgas on komisjon küsinud, kas meil ikka jagub piisavalt arste-õdesid, ja rõhutanud, et kättesaadavamaks tuleb muuta esmatasandi tervishoiuteenused.

Pentus-Rosimannus märkis, et esmatasandi tervishoidu on Eesti juba päris palju investeerinud, näiteks perearstikeskuseid on rajatud pea poolsada. "Tallinna haigla puhul üks oluline osa on see, et haigla rajamine võimaldab ühe euro sissepandava raha eest pakkuda paremat kvaliteeti ja paremaid teenuseid," lausus ta.

Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks komisjoni lepitada ka see, et suur osa Eesti tervishoiutaristust on vanem kui 50 aastat ning uue haigla rajamine lubaks tervishoiutöötajaid efektiivsemalt rakendada. "Tallinna haigla puhul mõju ulatub laiemale kui ainult Tallinn. See regioon, kellel oleks võimalik neid teenuseid kasutama hakata, on palju laiem ja suurem," ütles ta.

Tallinna haiglaga seoses tuleb nii Eesti sees kui komisjoni jaoks ammendavalt vastata ka teisele küsimusele: kas haigla rajamine ikka mahub seatud ajaraami sisse? 70 protsenti taaskäivitamise rahast peab lepingutega ära katma juba järgmise aasta lõpuks. 2026. aasta lõpuks tuleb kogu raha ära kasutada. Kes tähtaegadest kinni ei pea, sellel on oht osast eurorahast ilma jääda. Tallinna haiglat pole veel projekteerima hakatud. Kuidas kindlustada, et haigla ehitusleping sõlmitakse vähem kui kahe aastaga?

Pentus-Rosimannuse sõnul on projekti esitajad kinnitanud, et see ei ole ebarealistlik ning eeldab väga kiiret ja efektiivset tegutsemist. "Nende plaanidele ja hinnangutele tuginedes sai valitsuskabinet täna otsustada, et sellise kava järgi on võimalik liikuda. Aga loomulikult on see väga intensiivne ajakava," lausus Pentus-Rosimannus.

Suurim raha ümbersuunamine turismi

Kui Tallinna haigla asjus jättis valitsus taasteplaani muutmata, siis üht-teist muudeti teistes peatükkides. Muuhulgas ootab valitsus RRFist 31 miljonit eurot Rail Balticu Ülemiste ühisterminali rajamiseks.

Samuti lisati digipööret toetavate oskuste arendamiseks täiendav raha ja niinimetatud rohetöökohtade jaoks vajalike inimeste koolitamine, ütles Pentus-Rosimannus.

Selleks, et midagi saaks taastekavasse juurde panna, tuli sealt üht-teist ka välja võtta. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et midagi rahata jätta valitsus siiski ei otsustanud. Mõned seni taasteplaani mõeldud rahataotlused seatakse ümber struktuurifondide taotlustesse.

"Näiteks rahvastikuregisti arendus, oli plaanitud taastefondi. Nüüd saab selle rahastus sisalduma struktuurifondide vahendites," ütles minister.

Lisaks taaskäivitamise rahastu põhimõtetele leppis valitsus kokku ka 177 miljoni eurose kiire kriisiabi kasutamise põhimõtted.

"Kõige suurem muudatus kiire kriisiabi fondis puudutab turismisektori toetamist. Me suurendame turismisektorisse suunatavat toetust umbes 17 miljoni euroni," ütles Pentus-Rosimanus.

Detsembri seisuga pidi turismisektor ReactEUst saam viis miljonit eurot. Raha liigutati turismisektori toetuseks töötukassa tööturutoetustelt, milleks saab kasutada veel eelmise rahastusperioodi jääki, ütles Pentus-Rosimannus.

Eesti on Euroopa Komisjoniga juba tükk aega arutanud ka seda, kas React EU fondist saab raha vaktsiinide ostmiseks. Varem on komisjon kaalunud ka võimalust, et raha antakse ainult vaktsineerimise korraldamiseks. Tänaseks on selgus saabunud.

"Kui peaks vaktsineerimisel tulema veel teine laine, siis selle rahastamist kiire kriisiabi fondist ei pea komisjon enam võimalikuks. Aga praeguste plaanide kohaselt 25 miljoni euro ulatuses peaks olema võimalik vaktsineerimise korraldamist ja vaktsiinide ostmist kiire kriisiabi fondist rahastada,"lausus Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: