Tallinnas käivad väljakaevamised käredast külmast hoolimata
Kui tavaliselt teevad arheoloogid välitöid suviti, siis Tallinna kesklinnas käivad kaevamised käredast külmast hoolimata. Mitu kihti riideid, tee termoses, ööpäevaringselt huugavad puhurid lasevad ka veebruaris kultuurkihte läbi uurida.
Tallinnas Roosikrantsi tänaval keskaegset sillutist välja puhastava Etheli sõnul oli neljapäeval telgis suisa palav võrreldes kolmapäevaga, kui külmakraade oli paarikümne ringis ning telgi üks sein avatud, et kopp saaks pinnast ära vedada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Varbad ja sõrmed kipuvad küll külmetama, aga kaheksatunnise tööpäeva jooksul saab käia soojakus soojendamas. Paukuva pakase asemel pelgab Ethel pigem töötamist suvel, kui sooja on 25 kraadi ja enam.
Arheoloog Rivo Bernotase sõnul ei tule tihti ette, et nii mahukad väljakaevamised käiksid paukuva pakasega.
"Enamus meie tööst toimub ikka suvel ja soodsamates ilmastikutingimustes, aga selleks, et saaks tööd teha, oleme pannud telgi, puhurid, soojustuse, kõik, mis vaja on, et saaks töid läbi viia," selgitas Bernotas.
Küte on telgis sees ööpäev läbi ja kui maa peaks läbi külmuma, siis võetakse raketiks kutsutavad puhurid appi pinnast soojendama.
Paarisajameetrisel lõigul on välja tulnud nii keskaegne maanteesillutis, 16. või 17. sajandist pärit veetoru, aga arheoloogide üllatuseks selgus, et pärast seda, kui Taani kuningas Waldemar II oli Tallinna vallutanud, tulid esimesed kolonisaatorid elama just sellesse piirkonda.
"Kõige olulisem ongi see varase keskaja, vallutuse järgse ja linnamüüri eelse aja aegne ladestus. Varajased asukad vallutuse järgselt on asunud just siia ossa linnaterritooriumist elama, siin on toimetatud ja tegutsetud ja kui umbes 14. sajandi esimeseI poolel valmis linnamüür ja Harju väravast lähtuv maantee Pärnu suunal, siis on see ala, kus elati, jäetud maha ja siia on tehtud maantee," kirjeldas Bernotas.
Väljakaevamised Roosikrantsi tänaval kestavad kevadeni ja tänava remont peaks valmis saama juunikuus.
Toimetaja: Merili Nael