Tallinnas lõpetavad aasta lõpus töö ka Kristiine ristmiku kiiruskaamerad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liikluskaamera Kristiine ristmikul. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kuivõrd riigi transpordiamet pole Tallinnas asuvate kiiruskaamerate käitamisest huvitatud ning linn seaduse järgi ise kaameraid omada ja trahve koguda ei saa, lõpetatakse koos 2021. aasta lõpuga pealinnas kõigi kiiruskaamerate töö.

Tallinnas on praegu töötamas viis kiiruskaamerat, mille abil saaks kiiruseületajatele trahvi teha: kaks neist on Kristiine ristmikul ja kolm Reidi teel. Reidi tee kaameratega trahvi ei tehta, sest neid pole linnal õnnestunud transpordiametile ega selle eellasele, maanteeametile, üle anda. Ise linn seaduse järgi trahve koguda ei tohi.

Transpordiametile kuuluvad aga Kristiine ristmikul asuvaid kaameraid, millest nüüd on plaan loobuda, kirjutab Pealinn. Sealsed kaamerad töötavad ning liikluseeskirjade rikkujale – sõidukiiruse ületajale või punase tule alt läbi läbi sõitjale – tehakse trahvi.

Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa sõnul on kiiruskaamerad väga olulised, sest aitavad vähendada liiklusõnnetusi. ""Enne nende kaamerate tööle rakendamist oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eestis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle hakkamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga," lausus Rüütelmaa.

Politsei statistika näitab, et 2018. aastal edastati Kristiine kaamerate poolt tabatud rikkujatele 7033 trahviteadet ning 2020. aastal oli rikkujaid pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet.

Seaduse muutmine venib

Et linn või vald saaks siiski ise kiiruskaameraid paigaldada ja trahviraha koguda, on kavas seadusemuudatused, mis on jäänud aga venima.

Siseministeerium saatis mullu sügisel välja väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse saavutada, et 50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist laekuks kiiruskaamera paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riigikogu ega valitsuse menetlusse ei ole seaduse ja määruse eelnõud jõudnud.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna nõunik Indrek Link kinnitas Pealinnale, et väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu on praegu kooskõlastusringil. Pärast seda saab eelnõu saata valitsusele, kes otsustab eelnõu riigikokku saatmise.

"Praegu näib reaalne, et uue seaduse järgi paigaldatud kohalike omavalitsuste kaamerad võiks kiirust mõõtma hakata alates 2022. aastast," ütles Link.

Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) tegi mullu detsembris pöördumise siseministeeriumile ja justiitsministeeriumile, kus märgiti, et selleks, et kohalikel omavalitsustel tekiks suurem motivatsioon ise kiiruskaameraid soetada ja neid oma teedele paigutada, peaks riik neile laekuvatest trahvisummadest andma osa või hüvitama kiiruskaamerate ostu.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: Pealinn, ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: