Reedel teatas rahandusministeerium, et 2020. aastal kevadel vastu võetud lisaeelarve maksutulu prognoos täitus 111-protsendiselt. Helme sõnul näitab see, et riigieelarve miinusesse laskmine oli õige otsus ning õigus pole neil, kes tagantjärele väidavad, et eelarvega oleks võinud konservatiivsemalt ümber käia.

"Tagantjärele tarkus, et poleks olnud vaja eelarvet paisutada, sest läks ju hästi, on valest lähtekohast lähtumine. Hästi läks seetõttu, et me tegime õigeid otsuseid eelarvega. Ainuüksi läbi selle, et me tõstsime töötukassa reservidest läbi tööturu meetmete üle 200 miljoni inimeste taskusse raha. Eelarve tasakaalu suhtes oli see suur miinus, aga see aitas hoida inimeste töökohti, tarbimist ja nii tööjõumaksu kui ka käibemaksu laekumist. Ja need ongi need numbrid, mis hoidsid püsti majandust ja maksulaekumist," rääkis Helme.

"Seda hoogu, mis me kevadel sisse andsime lisaeelarvega, selle hooga laseb ka praegune valitsus veel liugu," lisas ta.

Helme hinnangul on asjatu ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ja peaminister Kaja Kallase (mõlemad Reformierakond) "hädakisa", et käeoleva aasta eelarves on katteta kulud.

"Mida nad tegelikult ütlevad, on see, et eelarve on suures miinuses. Aga see on reaalne poliitika ja selle tulemus on see, et majandusel läheb hästi. Sellega me jõuame majanduse kasvufaasini ja laekumiste kasvuni kiiremini ja saame kasvust hakata laenu tagasi maksma. Kui me ei oleks kevadel teinud neid suuri kulutusi, võtnud kasutusele reserve ja laenu, siis me oleks pidanud aasta teises pooles palju suuremalt raha kulutama reservidest ja laenudest. Kokkuhoid valel ajal läheb pärast palju rohkem maksma," rääkis Helme.

Kärpimisega peaks ootama paar aastat

Võimalike kärbete kohta märkis Helme, et neid ei tohiks varem teha, kui majandusnäitajad on jõudnud tagasi oma tavapärasesse trajektoori.

"Majanduse kasv peaks jõudma kriisieelsele tasemele, seda on ennustatud 2022. aastaks, ja peaks ületama kahte protsenti. Ehk 2023-2024 võiks hakata sellest rääkima. Aga see sõltub väga palju maailmamajandusest ja praegu on väga keeruline prognoosida, mida see teeb. Vaktsineerimise läbikukkumise tõttu võtab Euroopa majanduse taastumine oluliselt kauem aega kui pool aastat tagasi arvati. Enne kui majandus on uue lennuhoo sisse saanud, ei tohiks kindlasti mingite kärpimiste või maksutõusudega hakata tegelema või kätt väristama laenu pärast," rääkis Helme.

Helme sõnul näitavad reedel avalikustatud maksulaekumise numbrid ka seda, et palju kriitikat pälvinud diisliaktsiisi langetamine oli õige otsus.

"Tänase numbri valguses peaksid kõik inimesed, kes kraaksusid, kuidas diislimaksu alandamine on majanduslikult vale või kahjulik, esitama avaliku vabanduse. Täpselt nii, nagu ma ütlesin, on läinud – see tõi tarbimise Eestisse tagasi. See tõstab laekumisi. Sellel on topelthea sisend Eesti majanduse konkurentsivõimele ja hinnatasemele," lausus Helme.

Diisliaktsiisi langetamine oli ajutine ning kavandatud kestma kuni järgmise aasta maikuuni. Helme hinnangul peaks diisliaktsiis jääma samale tasemel ka peale seda. "Kindlasti peaks maksualanduse tegema alaliseks. Maksu uuesti tõstmine paneb uuesti piirikaubanduse käima ja tekitab eelarvele rohkem kahju kui kasu," leidis Helme.