Makse laekus mullu lisaeelarves prognoositust märksa paremini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rahandusministeerium näitlikustab maksutulu vähenemist Autor/allikas: Rahandusministeerium

Kuigi 2019. aastaga võrreldes vähenes mullu Eesti maksutulu 2,4 protsenti, täitus 2020. aastal kevadel vastu võetud lisaeelarve maksutulu prognoos 111-protsendiliselt. Aasta kokkuvõttes tasuti võrreldes lisaeelarves prognoosituga oodatust enam eelkõige tööjõumakse.

Detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.

Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti. Maksutulude vähenemine tulenes mullu eelkõige COVID-19 pandeemiast põhjustatud tervisekriisist ja mitme energiatoote maksumäära langetamisest.

Tööjõumakse mõjutav palgafond kasvas koos töötukassa töötasu hüvitisega eelmisel aastal 2,4 protsenti. Töötajate arv kahanes eelmisel aastal 2,8 protsenti, keskmise töötasu kasv ulatus 5,3 protsendini, mõlema osas oli lisaeelarve prognoos oluliselt pessimistlikum.

Sotsiaalmaksu tasuti aastaga 2,5 protsenti enam kui aasta varem. Laekumist mõjutas ka võla suurenemine kriisi tõttu, mis aasta teises pooles siiski pidevalt vähenes. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas aastaga 7,9 protsenti.

Peamine suurenemine tuli töötasudelt, aga kasvas ka töötuse suurenemisega seotud hüvitistelt ja pensionidelt tasutud tulumaks. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes aastaga 11,7 protsenti, osaliselt mõjutas seda kriis ja osaliselt suurenenud regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalama maksumääraga dividendide maht. Pangad ei jaotanud Euroopa Keskpanga soovitusel eelmisel aastal kasumit, seda tasakaalustas ettevõtete muudelt kasumieraldistelt laekunud tulumaks.

Käibemaksu tasumist toetas kriisi puhkemise järgselt majanduse järkjärguline taastumine ja maksuvõla vähenemine. 2020. aastal ulatus käibemaksu tasumine kokku 2,4 miljardi euroni ehk jäi 1,7 protsendi võrra väiksemaks kui aasta varem. Kui aasta eelmistel kuudel mõjutas tasumist ettevõtete ostu (sisendkäibemaks) langus, siis esmakordselt kasvas detsembris aastases võrdluses ettevõtete müük. Ettevõtete kogukäive pöördus aasta lõpus samuti väiksesse kasvu ulatudes 0,1 protsendini.

Tegevusaladest panustas 2020. aasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas hulgikaubandus, tasumine muutus 2019. aastaga võrreldes vastavalt 13,3 ja -11,2 protsenti.

Aktsiise tasuti lisaeelarvesse planeeritust 6,5 protsenti enam. Peamine mõju tulenes kütuseaktsiisist, kus diislikütuse aktsiisimäära langetus tõi kaasa prognoositust positiivsema mõju. Kuigi kütuseaktsiisi tasumised on tulenevalt erinevate energiatoodete madalamast aktsiisimäärast aastaga vähenenud 31,5 protsenti, on alates maist diislikütuse deklareerimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 12,4 protsenti.

Oodatust suurema deklareerimise taga on peamiselt transpordisektori suurem mõju tankimise tagasitoomisel Eestisse. Maksu- ja tolliameti andmetel vähenesid aastaga kütuse soetused kõigis peamistes naaberriikides, eriti marginaalseks on jäänud tankimine Lätis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: