Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia presidendid tähistasid Visegradi Grupi 30 aastase koostöö tähtpäeva Põhja-Poolas. Kõnedes tuletati meelde ühiseid saavutusi.

"Visegradi nelik on tugev, kõik riigid koos on tugevamad kui üksi. Ja tänu sellele sünergiale oleme me saanud läbi suruda või ka ära hoida asju nagu näiteks illegaalsete migrantide ümberpaigutamine," sõnas Tšehhi president Miloš Zeman.

Kui Visegradi Grupi kõige silmapaistvam võitlus oli Euroopa Liidu ühise rändepoliitika vastu, siis viimastel aastatel on neliku erihuvid koostööd murendanud. Näiteks Euroopa Liidu eelarve kõnelustel olid Varssavi ja Budapest kirglikult vastu mehhanismile, mis lubaks ühiskassa kraanid kinni keerata kui rikutakse õigusriigi tavasid.

Political Capital Institute'i analüütik Patrol Szicherle sõnul peab nelik olema tugeva lobigrupina töötamise jaoks üksmeelne.

"Poola ja Ungari ähvardasid vetostada EL-i eelarve õigusriigi mehhanismi tõttu. Samas kui Slovakkia ja Tšehhi valitsused ei toetanud Ungarit ja Poolat. Visegradi koostöö sõltub teemast. Nelik peab olema üksmeelel, et nad saaksid toimida tugeva lobigrupina EL-is. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni suhtes nii kriitilised. Samas kui Budapest ja Varssavi on. Ja need teemad lõhestavad nelikut," sõnas ta.

Szicherle sõnul oli Poola ja Ungari eesmärk õigusriigi mehhanism ära kaotada või muuta see nii nõrgaks, et seda ei saaks üldse kasutada.

"Ja selles nad ebaõnnestusid, sest tekst jäi suurel määral samaks. Õnnestumiseks saab pidada vaid seda, et Komisjon lubas, et nad ei piira rahaeraldisi enne kui Euroopa Kohus ei ole selle mehhanismi suhtes oma otsust kujundanud. See võib võtta veidi aega ja seega saavutasid nad selle, et neid ei karistata rikkumiste eest enne järgmisi valimisi 2022-2023. Aga tuleb mainida, et see õigusriikluse mehhanism ei ole mingi võluvits, mis suudaks tagasi pöörata illiberaalse riigiehituse pingutused, sest sanktsioone saab kehtestada üksnes nendes küsimustes, kus on selgelt näidatud seos EL-i eelarvega. Näiteks ei saa Komisjon karistada riike, kes piiravad meediavabadust. Aga sel võib olla mõju justiitssüsteemi vabaduste piiramise katsetel. Aga suur osa nendest protsessidest on Ungaris juba lõpuni viidud," rääkis ta.

Visegradi neliku ilmselt silmapaistvaim juht on Ungari peaminister Viktor Orban. Ungari on esimene riik Euroopa Liidus, mis hakkab süstima Vene ja Hiina koroonavaktsiini.

Szicherle sõnul on üks põhjus Ungari võimupartei populaarsuse taga see, et makrotasandil tegid nad korda majanduse ja tööpuuduse näitajad on madalad.

"Koroonaviiruse põhjustatud majanduslangus ähvardab seda kahjustada. Nagu suurem osa EL-i liikmesriike, tahab Ungari valitsus võimalikult kiiresti majanduse avada. Nad usuvad, et tuues turule lisavaktsiinid, saavutatakse karjaimmuunsus kiiremini. See on muidugi väga kasulik ka Kremli propagandaoperatsioonidele, sest nad saavad näidata, et EL-i riigid on samuti nende vaktsiinist huvitatud ja kasutavad seda," rääkis ta.

Pealiini meedia ei sea kahtluse alla Vene vaktsiini, küll aga kritiseerib Brüsseli korraldatud tarneid, mis on aeglased. Küsitlused näitavad, et Orbani toetajad toetavad ka Venemaa vaktsiini.

Ungari valitsusjuhi sõnul tarnib Venemaa kolme kuu jooksul ühe miljoni ungarlase kaitsepookimiseks vajaliku vaktsiini doosid. Lisaks ostetakse Hiinast veel vaktsiini 2,5 miljoni ungarlase vaktsineerimiseks.

Jääb vaid loota, et tehing, mida Venemaa kasutab rõõmuga propagandalahingus Euroopa Liidu vastu, mõjub ungarlaste rahvatervisele hästi, sest Euroopa ravimiamet pole kummagi vaktsiiniga siiani saanud piisavalt tutvuda, et neile saaks väljastada müügiloa.