Euroopa erakondade üle järelevalvet teostav asutus algatas menetluse, mille tulemusena võidakse ESN-ilt võtta erakonna staatus ja rahastus.

ESN-i partei on eraldiseisev juriidiline isik Euroopa Parlamendis tegutsevast ESN-i fraktsioonist, kuhu kuulub 27 eurosaadikut. Fraktsioonid on parlamendi poliitilised rühmad, samas kui parteid kujutavad endast riiklike erakondade laiemaid liite, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

ESN-i fraktsiooni sanktsioonid ei ähvarda. 

AfD eurosaadikute jaoks seisneks ainus mõju selles, et neil puuduks tulevastel EL-i valimistel poliitilise partei tugi ja võimalus koordineerida poliitikat sarnaselt meelestatud fraktsioonidega.

AfD asutas ESN-i partei ja fraktsiooni pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Nende koosseisu kuuluvad Bulgaaria Taassünd, Prantsusmaa Tagasivallutus (Éric Zemmouri juhtimisel), Poola Konföderatsioon, Tšehhi SPD, Ungari Meie Kodumaa Liikumine, Hollandi Demokraatia Foorum ja Slovakkia Vabariigi Liikumine. 

2026. aastal peaks partei saama Euroopa Parlamendilt üle kahe miljoni euro toetusi.

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet APPF teatas, et on leidnud tõendeid, mis seavad kahtluse alla ESN-i partei vastavuse EL-i väärtustele, kirjutas ameti direktor Pascal Schonard oma kirjas.

Liikmesriikide valitsuste esindajatele adresseeritud kirjaga tutvus kolmapäeval ka väljaanne Politico. Järelevalveasutus algatas menetluse möödunud reedel.

Järelevalveasutus kontrollib, kas erakonnad ja sihtasutused peavad kinni neile kehtestatud EL-i reeglitest. Need reeglid nõuavad, et parteid austaksid Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtusi, mille hulka kuuluvad "inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste õigused".

Oma 300-leheküljelises kirjas märgib Schonard, et ESN-i liikmete EL-i väärtuste rikkumise kohta on tõendeid. 

Tõendusmaterjal hõlmab kohtuotsuseid ning eurosaadikute ja partei seadusandjate sotsiaalmeediapostituste ekraanitõmmiseid. Nendes postitustes kasutatakse immigratsioonivastast, antisemiitlikku ja LGBT-vastast retoorikat, sealhulgas tehakse üleskutseid remigratsioonile ja samastatakse homoseksuaalsust pedofiiliaga.

Üks kirjas esile tõstetud sotsiaalmeediapostitustest pärines Poola parempopulistliku erakonna Konföderatsioon/Uus Lootus poliitikult Tomasz Michał Grabarczykilt, kes kirjutas sel kuul: "Iisrael ei ole lihtsalt kuritegelik riik. Iisraellased on kurjategijate rahvas." Uus Lootus jagas seda postitust.

Kirjas keskendutakse Bulgaaria erakonnale Taassünd, märkides, et see teeb avalikult koostööd Vene president Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa. Samuti süüdistatakse erakonda 2025. aasta veebruaris Sofias toimunud vägivaldsete meeleavalduste ja Euroopa Komisjoni delegatsiooni vastaste rünnakute taga seismises.

AfD puhul tõstetakse kirjas esile Saksamaa luureteenistuste 2025. aasta mai otsust liigitada erakond paremäärmuslikuks organisatsiooniks. Lisaks viidatakse Kölni halduskohtu otsusele, mis küll keelas sellise liigituse, kuid leidis siiski, et erakonna programm on "vastuolus inimväärikuse ja usuvabadusega".

Saksamaa parlament on varem arutanud, kas paluda riigi konstitutsioonikohtul algatada AfD keelustamise menetlus.

APPF teatas avalduses väljaandele Politico, et on "esitanud faktid Euroopa Parlamendile, Liidu Nõukogule ja Komisjonile, eesmärgiga võimaldada neil institutsioonidel otsustada, kas esitada ametile taotlus liidu väärtustele vastavuse kontrollimiseks".

ESN-i partei esimees Stanislav Stojanov ütles 4. mail APPF-ile, et "ESN-il puudub mandaat sekkuda otse oma liikmeserakondade asjadesse. Siiski oleme pühendunud EL-i põhiväärtuste hoidmisele pideva dialoogi kaudu seotud osapooltega." 

Nii parlament, komisjon kui ka nõukogu võivad paluda APPF-il algatada ametlik menetlus, mis võib viia partei keelustamiseni. 

Nõusoleku saamisel edastab APPF oma tähelepanekud ESN-ile, kes saab võtta meetmeid ameti murede hajutamiseks. Seejärel esitaks "sõltumatute silmapaistvate isikute komitee" soovituse, enne kui amet teeb lõpliku otsuse ESN-i Euroopa poliitilise parteina registrist kustutamiseks.

Pärast ameti lõplikku otsust on parlamendil ja nõukogul kolm kuud aega vastuväidete esitamiseks.