Dokument: Prantsusmaa aitas Rwanda genotsiidi süüdlastel varjuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rwanda genotsiidi memoriaal. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Prantsuse võimud aitasid 1994. aasta Rwanda genotsiidi kahtlusalustel sõjalise kaitse all põgeneda, selgub diplomaatilisest dokumendist, mis toetab Kigali väiteid, nagu toetanuks Prantsusmaa salamisi hutu vägesid, kui need tapatöid korraldasid.

Kõnealuse dokumendi kirjutas toonane Prantsuse saadik Rwandas ja sellest selgub, et Pariis oli teadlik, kui kahtlustatavad Prantsuse sõdurite kontrollitud turvatsoonis varjupaika otsisid.

AFP-ni jõudis dokument Prantsusmaa tegevust Rwanda genotsiidis uuriva juristi vahendusel.

Prantsuse sõdurid saabusid 1994. aasta juunis koos ÜRO operatsiooniga Turquoise, et peatada veresaun, mis tõi kaasa vähemalt 800 000 inimese surma, kellest enamus kuulus tutsi vähemusse.

Prantsuse saadik Rwandas Yannick Gerard pöördus ülemuste poole küsimusega, mida teha genotsiidis kahtlustatavatega. Kiri leiti toonase Prantsusmaa presidendi Francois Mitterrandi nõuniku arhiivist.

"Meil ei ole muud valikut..., kui vahistada nad või jätta nad koheselt koduaresti ootama, kuni rahvusvahelised õigusasutused nende asjaga tegelema hakkavad," kirjutas Gerard katkendis, mille avaldas pühapäeval Prantsuse uuriv veebileht Mediapart. 

Dokumendi avastas Francois Graner, kes töötab koos ohvrite õigusi kaitsva ühinguga "Survie". Pärast pikaajalisi püüdlusi sai Graner mullu juunis lõpuks ligipääsu Mitterandi arhiividele.

Prantsuse välisministeeriumi ametnikud vastasid Gerardile: "Te võite... kasutada kõiki kaudseid kanaleid, eriti oma Aafrika kontakte, ilma oma isikut otseselt paljastamata, et anda neile võimudele edasi meie soov, et nad lahkuksid humanitaarsest turvatsoonist."

"Peaksite tähele panema eelkõige seda, et rahvusvaheline üldsus ja eriti ÜRO otsustavad õige pea, kuidas nende nn võimudega edasi minna," jätkab ministeerium viitega hutude režiimile.

Alla on kirjutanud välisministeeriumi nõunik Bernard Emie, kes praegu juhib Prantsusmaa välisluureteenistust DGSE.

"See on puuduv kirjalik tõend, mis aitab pusle kokku panna," rääkis Graner AFP-le. 

Pinged Rwanda ja Prantsusmaa vahel on alles jäänud, ehkki Prantsusmaa on alati eitanud väiteid, nagu asunuks ta hutude poolele suutmata peatada tutside vastu suunatud viha kasvu pärast president Juvenal Habyarimana mõrva 1994. aastal.

President Emmanuel Macron moodustas 2019. aastal ekspertpaneeli, et vastavaid süüdistusi uurida.

Ehkki Rwanda ei ole kunagi olnud Prantsuse koloonia, on erinevad valitsused edendanud Rwandaga pärast selle vabanemist Belgia võimu alt 1962. aastal lähedasi suhteid. Muuhulgas on see puudutanud ka sõjaväejuhtide väljaõpet. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: