Läti valitsus arutab majanduse osalise taasavamise üle
Läti karmid piirangud eeldavad ka suuremaid seisakuaja toetusi. Samas on meetmed aidanud nakatumist vähendada suurfirmades ja Läti eksport läinud aastal isegi 1,7 protsendi võrra kasvas. Nii poliitikute kui ka ettevõtjate hinnangul on aga ärikitsendused kestnud arvatust kauem ja valitsus nuputab koos paljude valdkondade ekspertidega, milliseid nõudeid järgides saaks suletud majandusharusid osaliselt taasavada.
Läti koolid ja kultuuriasutused on kinni, restoranidest saab toitu vaid kaasa osta, osa hotelle on suletud, iluteenused keelatud, poodidel ei lubatud pikka aega paljusid kaupu kohapeal müüa. Ja ehkki Läti valitsus on toetusesaajate ringi üha laiendanud, on ettevõtjad ikkagi rahulolematud ning töökaotuse või osalise tööaja toetust ja firmade langenud käibe kompensatsiooni võiks peaministri sõnul taotleda isegi rohkem, kui seda praegu tehakse. Iluteenuste osutajate ja kosmeetikute organisatsioonid on pöördunud konstitutsioonikohtusse, sest neil ei lasta töötada. Järgmisest esmaspäevast on see rangetel tingimustel osaliselt siiski võimalik.
Läti majandusminister Janis Vitenbergs ütles, et nagu kaubanduses, on ka iluteenuste valdkonnas terviseministeerium koostöös majandusharu esindajatega hakanud välja töötama turvalisi lahendusi.
"Nagu nõudis ka peaminister, peab iluteenuste valdkond turvalistes oludes alustama tööd. See on tee, mida mööda peaksid minema kõik majandusharud, mille tegevus on piiratud. Me ei tea, kui kaua koroona veel kestab - kuu, kaks või kolm -, ja me peaks tagama, et majandusharud suudaks, kas või piiratud tingimustes siiski töötada," rääkis Vitenbergs.
Piirangud on odavamaks muutnud lendamise ja majutuse, kuid kahandanud nõudlust ka Riia kesklinna üüripindade vastu. Samas on piirangud ja laustestimine vältinud suuri ja pikaajalisi seisakuid suurtes ettevõtetes, nii et Läti kaupade eksport on maailmamajanduse keerulise olukorra ajal isegi kasvanud - iseäranis teravili ja metsamaterjalid. Väiketootmise maht on aga umbes neli protsenti vähenenud. Viirus aga levib ja piiranguid leevendada ei saa, mistõttu püütakse leida teisi võimalusi, kuidas keeldude ja majanduse vahel leida parem tasakaal.
Läti rahandusminister Janis Reirs ütles, et valitsus otsustas eraldada viis miljonit eurot toetust ka omavalitsustele. "Nii saavad 33 omavalitsust toetust - need, kus on dotatsioon ja eelarve tasakaalustamisraha vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra," lausus Reirs.
Läti teatas juba ammu, et on valmis koroonapandeemia leevendamiseks investeerima üle kolme miljardi euro, läinud aasta lõpuks oli sellest kasutatud umbes pool. Ettenägematute kulude osa riigieelarves on mitu korda suurendatud - 27 miljonilt 300-ni ja teisipäeval teatati veel 500 miljoni lisamisest, mis teeb erandlikeks kulutusteks kokku üle 800 miljoni euro.
Toimetaja: Aleksander Krjukov