Vene saatkond: Eesti uus valitsus ei taha parandada suhteid Moskvaga

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vene lipp. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Venemaa saatkond Eestis tegi teisipäeval avalduse Eesti-Vene suhete kohta, milles avaldas kahetsust, et uus valitsus ei soovi parandada suhteid Moskvaga.

Saatkond viitas president Vladimir Putini hiljutisele kõnele Maailma Majandusfoorumil, milles too kutsus üles "vabanema mineviku foobiatest" ja vaatama tulevikku. Putini sõnul olevat Venemaa vastuoludest hoolimata valmis positiivseks etapiks suhetes Euroopaga.

Saatkonna hinnangul käib Vene presidendi öeldu käib täiel määral Vene-Eesti suhete kohta.

"Uue valitsuskoalitsiooni loomine Eestis loob ilmselt võimaluse üleminekuks just sellisele tegevusloogikale, et taastada kontaktid eesmärgiga lahendada kuhjunud probleeme," märgiti avalduses.

"Kahjuks on aga juba uue valitsuse esimestest päevadest alates kõlanud väljaütlemised, et Venemaaga suhete parandamiseks puudub alus, mida saadavad klišeelikud argumendid Venemaalt lähtuvast ohust."

Saatkonna sõnul olevat selline hoiak ka Eesti parlamendiliikmetel, "kes võtsid 15. veebruaril vastu just vastavas võtmes avalduse".

"Uue momendina kõlas seal üksnes kriitika EL-i välis- ja julgeolekupoliitika juhi [Josep] Borrelli aadressil tema Moskva-visiidi pärast. Kõik ülejäänu on valusalt tuttav," seisis avalduses.

Seal on üleskutsed Euroopa Liidu liikmesriikidele arvestada Venemaa viimaste aastate "autoritaarseid hoiakuid", nõuded loobuda "agressiivsest välispoliitikast", vabastada Aleksei Navalnõi ja teised poliitvangid ja muud seesugust. Ja lõpuks ootuspärane üleskutse EL-i liikmesriikidele karmistada sanktsioone, et avaldada Venemaale "tegelikku mõju", märgib saatkond.

"Võib muidugi rääkida sellest, et avalduse algatajate kõigi pingutuste juures osales hääletusel vaid 66 saadikut 101-st. Sealjuures hääletas kolm saadikut vastu ja üks jäi erapooletuks. Faktiks jääb aga sellise avalduse vastuvõtmine, mis lisas palju negatiivset ilma selletagi pingestatud Vene-Eesti suhete atmosfääri," märgib Venemaa esindus Eestis.

"Kui see oli selle avalduse eesmärk, siis saavutasid põhjalikult russofoobia sohu eksinud algatajad oma eesmärgi. Kaotati aga tegelikult palju rohkem – väljavaade arendada vastastikku kasulikku koostööd atmosfääris, kus pole kunstlikult üles ehitatud hirme ega vaenlase kuvandit," väidab saatkond.

EL-i suhted Moskvaga on olnud halvad juba alates 2014. aastast, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja hakkas Ukrainas sõda lõkkele puhuma.

Viimati karistas EL Venemaad kõrgete ametiisikute varade külmutamise ja viisakeeluga oktoobris Navalnõi mürgitamise eest.

Vene kohus mõistis hiljuti Venemaa opositsioonijuhi ja Kremli-kriitiku Navalnõi eelmisel nädalal ligi kolmeks aastaks vangi.

Borrell on öelnud, et teeb ühenduse 27 liikmesriigile ettepaneku kehtestada Venemaale sanktsioonid, kuna too lükkas tema ametlikul visiidil koostöökatsed tagasi.

EL-i välisministrid arutavad sanktsioonide küsimust järgmisel kohtumisel 22. veebruaril.

Borrell oli pärast 2017. aastat esimene kõrge EL-i esindaja, kes Moskvat külastas, kuid see ei takistanud Vene välisministrit Sergei Lavrovi pressikonverentsil EL-i otsesõnu kritiseerimast.

Mitukümmend europarlamendi liiget on allkirjastanud kirja, milles nõutakse Borrelli tagasiastumist alandava visiidi tõttu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: