Luik: suhete paranemist Venemaaga ei paista ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Praegu on väga raske näha, kuidas saaksid Eesti ja kogu läänemaailma suhted Venemaaga paraneda, ütles endine kaitseminister ja staažikas diplomaat Jüri Luik.

"Vaatad, mis on toimunud ja otsid lootusrikkalt märke sellest, et suund muutub ja asjad lähevad positiivsemaks. Aga hetkel on mul küll väga raske seda ette kujutada," rääkis Luik kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

"Venemaa läänevastasus lähtub tugevalt sisepoliitilisest hoiakust, mille eesmärgiks on hoida võimul autoritaarset rühma, mis kannab endas edasi nõukogudeaegset pärandit, KGB arusaama, et ümberringi on vaenlased, kes kõik tahavad Venemaad kahjustada. Mul väga raske ette kujutada, et see trend muutuks. Pigem võib olukord minna veel jahedamaks ja pingelisemaks," tõdes Luik.

"Tulevik tundub praegu olema selline nagu on ka olevik. Drastilist paranemist ma ei näe," lisas eelmise valitsuse kaitseminister.

Luik rääkis, et kuigi Venemaa võib soovida Euroopa Liitu kõrvale mängida ning suhelda otse Euroopa riikidega, siis see ei õnnestu, kuna kogu kaubandus, mis on jäänud suuresti ainsaks koostöövaldkonnaks, käib vastavalt EL-i ühistele reeglitele.

Kunagine Eesti suursaadik Moskvas tõdes, et Euroopa Liidu ja Venemaa poliitilised suhted on juba aastaid sisuliselt nullis ning sama tunnistas ka Vene välisminister Sergei Lavrov, kes ütles, et Moskva saab EL-iga arutada ainult välispoliitilisis üksikküsimusi nagu näiteks Süüria või Liibüa kriis.

"Aga muud suhtlust pole, sest meie arusaamine maailma asjadest on nii erinev, et sõbralik arutelu ei anna tulemusi," tõdes Luik, kes lisas, et Vene diplomaatiline stiil on Lääne omast niivõrd erinev, et juba see takistab praegu suhtlust. Kui Lavrov on rääkinud elutervest künismist Vene diplomaatias, siis see on reeglina seotud lääneriikidega, kuid käitumises Hiina või Kesk-Aasia riikidega on Moskva sellest hoidunud, märkis Luik.

Uued sanktsioonid tulevad

Luik leidis ka, et Euroopa Liidu välisministrid ilmselt otsustavad oma esmaspäevasel kohtumisel kehtestada Venemaale täiendavad sanktsioonid, arvestades opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi ning meeleavaldajate jõhkrat kohtlemist.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell teatas plaanist esitada ettepanekud uute sanktsioonide kehtestamiseks kohe pärast oma visiiti Moskvasse ning ilmselt ta ei saa sellest taganeda, märkis Luik.

Küsimusele sanktsioonide sisust tõdes Luik, et Venemaa kardab rohkem valdkondlikke sanktsioone, mis piiraks veelgi Lääne kõrgtehnoloogia tarneid. Sellele viitas ka Lavrov oma hiljutises esinemises.

"Lavrov ütles üsna täpselt, mida nad kardavad - majandussanktsioone, mis puudutavad teatud tehnilisi komponente. Ja saan sellest ka hästi aru - näiteks Vene reisilennuki Suhhoi komponentidest ligi pooled on pärit Airbusilt. Kahese kasutusega tehnoloogia on vajalik ka Vene sõjatööstusele. Kui seda piiratakse, siis see oleks üsna kõva hoop Vene majandusele," rääkis Luik. Ta tõi ka näiteks Venemaa nafta- ja gaasiammutamise, mis juba kannatab Lääne kehtestatud sanktsioonide all. Kuna naftat ja gaasi pumbatakse praegu suuresti Põhja-Jäämeres, kus on vaja erakordselt kõrget tehnoloogiat, mida aga ei ole ei Venemaal ega Hiinal, siis see on seadnud Venemaa raskesse olukorda, viitas Luik.

"Aga tundub, et praegu keskendutakse põhiliselt siiski isikuvastastele sanktsioonidele," ütles Luik, kelle sõnul need ei ole nii efektiivsed, kuid milles on Euroopa Liidu riikidel lihtsam kokku leppida. Lisaks on Euroopa Liidu jaoks isikuvastaste sanktsioonide probleem ka selles, et iga sanktsioonide nimekirja kantud isik võib selle otsuse Euroopa Liidu kohtusse kaevata ja EL peab siis tõestama, miks isik sanktsioonide alla pandud ning seda, kuidas ta on talle süüks pandavate sündmustega seotud. USA-s sellist võimalust protestida ei ole, märkis Luik.

Venemaalt ei paista valmidust piirilepingut ratifitseerida

Luik selgitas, et tema hinnangul säilitab Eesti-Vene piirilepingu 2014. aastal kooskõlastatud versioon Tartu rahu põhimõtted ning selle ratifitseerimine oleks Eestile kasulik, kuid kahjuks ei paista Moskvas olevat valmisolekut seda teha.

"Minu meelest nad ei ole praegu absoluutselt valmis sellega edasi liikuma," rõhutas Luik. Kuna riigikogu on korra juba ratifitseerimise esimese lugemise teinud, aga protsessiga soovitakse edasi minna paralleelselt koos Vene parlamendiga, siis on raske näha, mida Eesti saaks teha.

Selles mõttes on ka raske öelda, mida tähendas välisminister Eva-Maria Liimetsa teisipäeval riigikogus öeldu, et Eesti on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma, märkis Luik. "Peab valitsuselt küsima, kuhu saab liikuda ja kas on plaanis ka mingi diplomaatiline initsiatiiv või jääb asi kõne tasemele," ütles ta.

Luik viitas ka sellele, et kui piirileppe kriitikud ütlevad, et see on kasulik Venemaale, siis oleks pidanud Vene parlament selle juba ammu ratifitseerima. Paraku ei ole seda aga tehtud.

Küsimusele, mille üldse Eesti ja Venemaa koostöö praegu toimub, tõi Luik esile pikaajalise koostöö piirivalve ja merekaitse valdkonnas, EL-i rahastatud piiriülesed projektid nagu näiteks veepuhastusjaama rajamine Pihkva järve äärde, kultuurivahetus ning mõningase teaduskoostöö. "Aga ka seda on vähemaks jäänud, kuna Venemaal kõik väga poliitiline - näiteks vanasti oli Eesti teadlastel võimalik käia Venemaa arhiivides, siis nüüd on see ülikeeruline," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: