Matti Maasikas kutsus hiljuti Eestit üles sulgema oma saatkondi kaugemates kohtades, et investeerida majanduslikesse ja diplomaatilistesse suhetesse võtmeliitlaste ja tähtsamate naabritega.

See oleks viga. Diplomaatiliste suhete tugevdamine tähtsamate liitlastega ei peaks tähendama diplomaatilistest võimalustest loobumist geograafiliselt kaugetes kohtades. Maailm on muutumas ja Eestil on vaja arendada uusi suhteid. Eestile on vaja rohkem, mitte vähem diplomaatiat.

Väikeriigid on alati pidanud otsustama, kuidas oma piiratud ressursse parimal viisil kasutada, nii ka saatkondade puhul, mida on kallis avada ja pidada. Hoolimata maksumusest ei peaks Eesti praegu saatkondi sulgema. Praeguses maailmas on Eestil vaja otsida just rohkem diplomaatilisi võimalusi, et oma huve edendada, mitte vähem.

Oluline on mõista, et maailmakord ei naase külma sõja eelsesse aega. Pinged kasvavad lühiajaliselt nii Hiina ja Venemaa vahel kui ka USA ja Euroopa Liidu vahel, kuid need ei arene sõjalise konfliktini nagu külmas sõjas.

Peamine konkurents on mittesõjaline, näiteks valeinformatsiooni, infotehnoloogia ja majanduse vallas. Maailmamajanduslik vastastikune sõltuvus kindlustab selle, et osapoolte peamine konkurents on väljaspool traditsioonilist sõjaväelist sfääri. Lisaks pole enam võimalik arengumaid ignoreerida või neid oma huvides ära kasutada nagu külma sõja ajal.

Lühidalt, maailm muutub pidevalt ja see annab riikidele suure strateegilise tegutsemisruumi. See tähendab, et Eesti ei peaks muust maailmast eralduma. Eesti ei tohi oma strateegilist manööverdusvõimet ohverdada, sest sellega kaoksid paljud võimalused.

Hea näide on Eesti uus Aafrika regionaalne strateegia 2020-2030, millega kaasneb uue saatkonna rajamine Keenias Nairobis 2022. aastal. See on õige strateegia õiges kohas õigel ajal. Mõned Aafrika riigid pakuvad Eesti ettevõtetele häid võimalusi, kuid kontinendi kauguse ja sealse kohaliku ärikliima tõttu peab Eesti riik oma tuge pakkuma, et jalg tõesti ukse vahele saada ja võimalustest kinni haarata.

Eesti praegune positsioon ÜRO Julgeolekunõukogus on eelkõige seotud sellega, et Aafrika riigid toetasid Eesti kampaaniat. Kui Eesti oleks ainult olemasolevatele suhetele keskendunud, selle asemel, et uusi suhteid luua, oleks ÜRO Julgeolekunõukogus tõenäoliselt praegu hoopis Rumeenia. Nüüd kasutab Eesti oma kohta nõukogus, et tugevdada ja süvendada suhteid võtmeliitlastega.

Väikeriikidel on alati olnud raske rahvusvahelises poliitikas silma paista. Maailm on astumas turbulentsesse faasi, mis toob kaasa väljakutseid, kuid ka võimalusi. Just nüüd peaks Eesti nendest võimalustest kinni haarama.