"Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma," ütles välisminister Liimets teisipäeval riigikogus.

Paar tundi hiljem kordas ta sama mõtet intervjuus ERR-ile.

"Jah, ma pean seda väga oluliseks, sest see on üks oluline aspekt, mis aitab tugevdada Eesti julgeolekut. Kindel piir, kindlam julgeolek," põhjendas ta 2014. aastal allakirjutatud, kuid seni ratifitseerimata Eesti-Vene piirilepingu olulisust.

Kuidas saaks Eesti valitsus sellega edasi liikuda? "On vaja mõlema poole tahet ja leping tuleb mõlemas parlamendis ratifitseerida. Selleks, et siin mingit edasiminekut loota, saab Eesti teha esimese sammu ja öelda, et Eestil on selleks valmisolek," selgitas Liimets.

"Eesti-poolne esimene samm on see, kus me ütleme, et oleme valmis ratifitseerima. Edasi on oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega. Milline tuleb nende vastus, seda ma täna ette ei spekuleeri, kindlasti loodan, et nad on samamoodi huvitatud seda piiri viimistlema. Kuid arvestades, et neil on tulemas ka [parlamendi alamkoja] Riigiduuma valimised, siis võivad need arengud olla nii üht- kui teistpidi," rääkis Eesti välisminister.

Ta nõustus, et Eesti sisepoliitikas on piirileping Venemaaga tundlik teema. "Kuid usun, et Eesti julgeolek on selles kontekstis sedavõrd oluline teema, et siin tullakse tundlikus küsimuses üksmeelele," lisas Liimets.

Vene suursaadik Aleksandr Petrov nimetas Liimetsa avaldust positiivseks sammuks.

"Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa avaldus on lootustandev. Minu arvates on oluline alustada nüüd arutelu töötasemel, mis võib olla nii mõlema riigi välisministeeriumide vahel kui ka riigikogu ja riigiduuma vahel," ütles Petrov "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Jüri Luik (Isamaa), endine välis- ja kaitseminister, kinnitas kolmapäeval ERR-i intervjuusaates "Otse uudistemajast", et tema ei tea praegu, kas Eesti uuel valitsusel on seoses piirilepinguga plaanis ka mingi diplomaatiline initsiatiiv või jääb asi välisministri kõne tasemele.

Luik vastas ka küsimusele, kas Eesti esimene samm võiks olla teade, et meie riigikogu on valmis piirilepingu ratifitseerima, kui Vene parlament teeb sedasama. "See on olnud kogu aeg Eesti positsioon, aga Vene poolt ei ole siin mingit liikumist olnud," vastas Luik.

"Minus tekitab kahtlust, kui piirilepingu oponendid kriipsutavad alla, et piirileping on eelkõige kasulik Venemaale. Siis võiks ju küsida, miks ei ole venelased seda tohutu tempoga ratifitseerinud, värvinud meid nurka ja öelnud – nii, ratifitseerige nüüd teie ka?" lisas Luik.

Samas ei pidanud ta mõistlikuks, et Eesti ratifitseeriks piirilepingu ühepoolselt ja vaataks siis nõudlikult Venemaa otsa.

"Diplomaatias on omad mängureeglid ja nii ei tehta. Kui on selline keeruline lepe, siis lahendus, et [Eesti ja Venemaa] mõlemad demonstreerivad oma valmisolekut lõppsadamasse jõuda, on iseenesest loogiline," sõnas Jüri Luik.

Välisminister Eva-Maria Liimetsa intervjuud saab lugeda reede hommikul ERR-i portaalis ja kuulata kell 14:05 Vikerraadios.