"Arutelu oli asjalik ja töine. Sellest jäi mulje, et poliitiline tahe ja valmisolek piirilepingute ratifitseerimise protsessiga edasi liikuda on Vene poolel olemas," ütles kolmapäeval peetud poliitilistel konsultatsioonidel Eesti delegatsiooni juhtinud välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar.

"Samal ajal rõhutas Vene pool oma varasemat seisukohta, mille kohaselt võimalike ühepoolsete poliitiliste avalduste või deklaratsioonide lisamine ratifitseerimisprotsessi käigus viib kogu protsessi peatumiseni," lisas Tammsaar.

Venemaa välisministeerium andis tänavu aprillis, pärast välisministrite Eva-Maria Liimetsa ja Sergei Lavrovi telefonivestlust mõista, et kahe riigi vahel sõlmitud piirilepingu ratifitseerimiseks tuleb Eestil loobuda lepingu ratifitseerimisel viitamisest Tartu rahulepingule.

"Venemaa ja Eesti piirilepingute küsimuses kinnitati üle Venemaa positsioon, et nende ratifitseerimiseks meie riigis on kohustuslik eeltingimus 2014. aastal piirilepingute allkirjastamisel saavutatud kokkuleppe täitmine Tallinna poolt. Jutt on ametliku Tallinna ühemõttelisest loobumisest territoriaalsete pretensioonide esitamisest Venemaale ja igasugustest poliitilistest "täiendustest"," öeldi Vene välisministeeriumi teadaandes, mis avaldati pärast kahe riigi välisministrite telefonivestlust.  

Välisministeerium: Eesti on huvitatud headest suhetest naabritega

Välisministeeriumi pressiesindaja teatel käsitleti kolmapäeval peetud konsultatsioonidel kahepoolset koostööd paljudes valdkondades, samuti lepingulist baasi ja selle täiendamist. "Oleme naaberriigid ning praktiline koostöö ja inimestevahelised kontaktid on tähtsad. Heade näidetena koostööst võib nimetada kultuuri, piiriülest koostööd, piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alast koostööd, haridust," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots.

"Kõik riigid peaksid olema huvitatud, et nende piiride kulgemine oleks õiguslikult üheselt määratletud ja vastastikku kinnitatud. On ka selge, et ilma Venemaaga teemat tõstatamata ei saa olla mingitki edasiliikumist," tõdes Ots.

"Eesti ja Venemaa on naabrid ja naabrid suhtlevad omavahel, ka vaatamata erimeelsustele. Eesti on huvitatud headest suhetest kõikide naabritega," kinnitas Ots. 

Eesti-Vene poliitilised konsultatsioonid on toimunud regulaarselt, nt eelmised konsultatsioonid toimusid 2017. ja 2019. aastal. Vene delegatsiooni juhtis seekord Venemaa välisministeeriumi II Euroopa osakonna peadirektor Sergei Beljajev.

"Konsultatsioonid keskendusid Eesti ja Venemaa kahepoolsete suhete teemade arutamisele. Jutuks tulid ka ÜRO Julgeolekunõukoguga seotud teemad, samuti OSCE, Valgevene, Ukraina. Arutusele tulid ka Eesti õhupiiri sagedased rikkumised Vene lennukite poolt," ütles Ots ERR-ile.

Piirileping sõlmiti esimest korda juba 2005. aastal

Lavrov ja Eesti tollane välisminister Urmas Paet allkirjastasid uue Eesti-Venemaa piirilepingu 18. mail 2005. Eesti parlament ratifitseeris selle juba sama aasta 20. juunil. Kuid riigikogu lisas ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. See ärritas Venemaad ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Paet ja Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu, millele oli lisatud kaks lauset, kus öeldi, et piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.

Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Riigikogu on ratifitseerimise esimese lugemise teinud, Vene riigiduuma mitte. Tänavu septembris toimusid Venemaal parlamendivalimised ning praeguseks riigiduuma uus koosseis tööd alustanud.

Välislepingu ratifitseerimine nõuab riigikogus kahte lugemist.

Piirilepingute allkirjastamisel 2014. aastal Moskvas lepiti kokku, et ratifitseerimisprotsess Eesti ja Venemaa parlamendis tehakse paralleelselt Seda põhimõtet muudetud ei ole, meenutas Ots. "Konsultatsioonid toimusid töises õhkkonnas ja mõlemad pooled leidsid, et tuleks leida võimalusi protsessiga edasi liikuda," lisas ta.  

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles selle aasta veebruaris peetud aastakõnes, et valitsus toetab piirilepingu ratifitseerimist.