Mihkelson ja Reinsalu jäid Venemaa reaktsiooni hinnates eriarvamusele

Urmas Reinsalu ja Marko Mihkelson
Urmas Reinsalu ja Marko Mihkelson Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ja eelmine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) jäid eriarvamusele selle suhtes, kuidas hinnata Venemaa kriitilist kommentaari reedel peetud kahe riigi välisministrite telefonivestlusele.

"Ükskõik, kui keerulised ka riikidevahelised suhted ei oleks või kui habras poleks rahvusvaheline julgeolekupilt, on just välisministrite ja diplomaatide roll hoida kontakte ning püüelda pingete maandamise või olemasolevate probleemide lahendamise suunas," tõdes Mihkelson.

"See, et Eesti ja Vene välisministrid ei olnud enne eilset Eva-Maria Liimetsa ja Sergei Lavrovi telefonikõnet suhelnud enam kui viis aastat, on väga kõnekas. Küsimus pole selles, et telefonikõned või kohtumised lahendaksid sügavalt juurdunud probleeme. Seda eeldada oleks naiivne. Kuid samas on fakt, et ka kõige vastandlikumaid positsioone on võimalik tasandada kannatliku ja sihikindla diplomaatilise tegevuse kaudu," lisas väliskomisjoni esimees.

Vene välisministeerium andis reedel pärast ministrite vestlust tehtud teates mõista, et kahe riigi vahel sõlmitud piirilepingu ratifitseerimiseks tuleb Eestil loobuda lepingu ratifitseerimisel viitamisest Tartu rahulepingule, millega Moskva väitel kaasnevad territoriaalsed nõudmised. Lisaks kordas Venemaa üle oma süüdistused justkui ahistatakse Eesti venekeelset vähemust ja püütakse võltsida ajalugu.

Eesti välisministeeriumi teatel puudutati vestluse käigus lisaks 2014. aastal sõlmitud piirilepingu ratifitseerimise küsimusele ka valmimisjärgus lepingutega edasiliikumist, piiriülest koostööd ja Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Liimets väljendas oma Vene kolleegile ka tõsist muret sõjalise eskalatsiooni pärast Ukrainas ja selle ümber.

Mihkelson hinnangul ei olnud välisministrite vestluse sisus midagi üllatavat: "Lavrov esitas tuntud loetelu Moskva jutupunktidest, mis on otsati pärit juba 1990. aastatest. Sellele vastu esitas Liimets oma seisukohad, mis on samuti teada ja tuntud meie järjekindlast välispoliitilisest agendast suhetes Venemaaga. See, et kokkupuutepunkte napib, pole ju kellelegi üllatus."

Reinsalu: Venemaa nõudmiste täitmine ohustaks Eesti iseseisvust

Märksa kriitilisem oli aga riigikogu opositsioonisaadik, endine välisminister Reinsalu, kes leidis, et Venemaa nõudmised seavad ohtu Eesti iseseisvuse ning seetõttu ei saaks konsultatsioone jätkata.

"Piirilepingu hind on siis sellist nõudmistepaketti vaadates ISE OLEMINE. Mul on võimatu ette kujutada, et taolistele nõudmistele otsa vaadates saaks selles küsimuses konsultatsioone jätkata," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

Tema hinnangul tähendab Venemaa nõue, et Eesti ei viitaks piirilepingu puhul Tartu rahule ja muudaks oma sisepoliitikat nii, et Venemaa saaks oma mõju Eesti üle laiendada. "Ja mis kõige alandavam, lõpetaks "ajaloo võltsimise" ehk kehtestaks enesetsensuuri Eesti okupeerimise ja õigusliku järjepidevuse teemadele," märkis Reinsalu.

"Kellel niisugustes küsimustes aruteluks Venemaaga on Eestis mandaat?" küsis ta oma postituse lõpetuseks.

Mihkelson: peame kontakte jätkama

Mihkelson leidis aga oma ERR-ile saadetud kommentaaris, et Venemaa nõudmised ei ole tõsiseltvõetavad ning Eesti peaks püüdma suhtlemiskanaleid Venemaaga avatuna hoida.

"Mis puudutab piirilepingute teemat, siis püüab Venemaa diplomaatiliselt veeretada palli Eesti poolele, kuigi teab ise suurepäraselt, et lepete ratifitseerimine on peale nende allakirjutamist 2014. aastast jäänud toppama just Kremli ja Riigiduuma taha. Lavrovi vihjed territoriaalsete nõudmiste osas pole tõsiseltvõetavad, sest see klausel juba sisaldub Lavrovi enese allkirjaga kinnitatud leppes," märkis Mihkelson.

"Jüri Ratase teise valitsuse ministrite välispoliitilistele jänesehaakidele vaatamata pidas ka endine välisminister Urmas Reinsalu territoriaalsetest nõudmistest rääkimist kohatuks. Arvamus, et Venemaa justkui suruks meile peale oma põhimõtetest loobumist, on täielik nonsenss. Meid pole võimalik sellega mõjutada ega ühiskonda lõhestada, kui muidugi Eestit Euroopa Liidust välja tõmmata sooviv EKRE näiteks ise Kremli meelevalda ei kipu," tõdes väliskomisjoni esimees.

"Kuidas siit edasi? Suhetes Venemaaga ikka tasa ja targu, sihikindlalt oma põhimõtetele ja liitlassuhetele nii NATOs kui Euroopa Liidus toetudes. On ilmne, et igasugune sõjaline eskalatsioon Ukrainas üksnes halvendab ka meie suhete fooni Venemaaga. Samas on oluline Eesti diplomaatidel hoida töös need konsultatsioonide kanalid, mis võimaldaksid otse rääkimist olemasolevate praktiliste küsimustega tegelemisel, nagu näiteks piiriülene koostöö," rõhutas Mihkelson.

Paet: sõnumite vastandlikkus näitab Eesti-Vene suhete seisu

Endine välisminister, praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond) leidis oma kommentaaris, et Eesti ja Venemaa teated välisministrite telefonikõne järel jätavad mulje, justkui oleks toimunud kaks eraldi telefonikõnet, millest ühes osales vaid Eesti ja teises Vene välisminister.

"See välismaailmale saadetud sõnumite erinevus kirjeldab, kui keerulised on praegu lääneriikide, seal hulgas Eesti ja teiselt poolt Venemaa suhted. Milleski, millest räägiti, ühist sõnastust leida isegi pressiteate jaoks näib võimatu," ütles Paet, kes oli välisminister piirilepingu allakirjutamise ajal 2014. aastal.

Paeti sõnul on Eesti ja Vene suhted osa kogu demokraatlike riikide ja Venemaa suhetest ning seetõttu ei saagi need oluliselt üldisest foonist erineda.

"Suhelda muidugi naabrite vahel tuleb ka keerulistel aegadel kasvõi selleks, et olude muutumisel oleks lihtsam. Piirilepingute enamvähem üheaegseks ratifitseerimiseks mõlema riigi parlamendis läheb aga veel aega. Selleks on vaja tahet, aga mitte kõikvõimalikke lepingutesse mittepuutuvaid ettekäändeid. Praegune suhete pingestatus selle tahte teket aga ei toeta," tõdes Paet.

Arengut kahe riigi vaheliste suhete atmosfääris näitaks aga seegi, kui mõne aja pärast oleks Eesti ja Vene välisministri kohtumiste või telefonikõnede järgses pressiteates vähemalt mingigi kattuv osa, leidis Paet.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: