Viimastel aastatel on torganud silma hoiu-laenuühistud, mis kõrgete intressilubadustega meelitavad enda juurde uusi kliente. Nende tegevus on kandnud vilja.

Hoiu-laenuühistutesse paigutatud summad on kasvanud suurusjärgus 20 protsenti aastas. Asutusi endid on üle kahekümne, nende varade maht ligi 160 miljonit eurot ja liikmeskond kaugelt enam kui 15 000 inimest.

Esimesed riskid on realiseerunud

Sama kaua, kui hoiu-laenuühistud on end aktiivselt reklaaminud, on ka Äripäev vastukaaluks hoiatanud inimesi liiga ilusate lubaduste eest ning soovitanud olla hoiu-laenuühistutesse raha paigutades ettevaatlik. Nüüd on esimesed riskid realiseerunud.

Paar nädalat tagasi pidas keskkriminaalpolitsei kinni kolm hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud inimest, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses ja omastamises. Ühte nendest kahtlustatakse ka politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises.

Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana, kui see tegelikult oli, ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta. Lisaks omastati kahtlustuse kohaselt kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses hoiu-laenuühistu valduses olevat raha.

Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle ühe miljoni euro. Eelmise aasta lõpu seisuga oli ERIAL kaasanud 10,6 miljoni euro ulatuses hoiuseid.

ERIALi esindajad ise on need kahtlustused lükanud ümber. Eks aeg näitab, kas kahtlustused peavad paika või mitte. Kuid hoiu-laenuühistu kliendid ja liikmed ei peaks jääma tegevuseta ootama. Oluline on ERIALi uudise valguses endale selgeks teha, kuhu on raha paigutatud ning milline on võimalus rahast ilma jääda.

ERIALi puudutavad kahtlused tõstsid taas päevakorda järelevalve hoiu-laenuühistute üle. Aastaid on Eestis debateeritud selle üle, kas hoiu-laenuühistute üle peaks järelevalvet teostama finantsinspektsioon või mitte.

Praegu inspektsioonil sellist kohustust ei ole ja see tähendab, et erinevalt näiteks finantsinspektsiooni järelevalve all olevatest pankadest, peavad hoiu-laenuühistute üle järelevalvet pidama ühistu liikmed ise. See on aga olnud üks peamisi probleeme, sest sisulist järelevalvet ühistu liikmed ei tee.

Sageli volitatakse teisi hoiu-laenuühistu liikmeid või juhatuses olevaid inimesi ühistu liikmete vara kasutamise üle otsustama. See aga võib tähendada, et need volitatud isikud ei käitu mitte ühistu huvides, vaid käituvad enda kitsastes isiklikes huvides.

Kuni majandusel läheb hästi ja ühistutega liitub üha uusi liikmeid, kes ühistus raha hoiustavad, siis on väline pilt väga ilus, sest ühistu suudab täita kõrge hoiuseintressi lubaduse. Kui aga uue raha laekumine hakkab vähenema või ühistu liikmete rahaga tehtud investeeringud ei õnnestu, siis vajub hoiu-laenuühistu nagu kaardimaja kokku ja inimesed jäävad hoiustatud rahast ilma.

Loomulikult ei saa kõiki hoiu-laenuühistuid lüüa ühe vitsaga ning ei ole õige väita, et ühistuline tegevus on alati halb või riskantne. Hoiu-laenuühistu eesmärk on suurendada oma liikmete heaolu ning suurendada liikmete vahelist majanduslikku suhtlust. Üldjoontes on hoiu-laenuühistute tegevus ja areng tervitatav, sest need pakuvad inimestele ühisrahastuse, börsi jm kõrval alternatiivi pankadele, kus hoiused teenivad olematut intressi.

Oluline on aga mõista, millised riskid mõnda ühistusse investeerimisega kaasnevad. Näiteks ei ole ühistusse hoiustatud raha erinevalt pangahoiustest riiklikult tagatud, samuti ei rakendu ühistutele tarbijakaitselised nõuded, finantsinspektsioon ühistute üle järelevalvet ei tee ning ei kontrolli ja hinda ühistu asutajate ja juhtide tausta.

Mõned soovitused

Ennekõike kaitseb oma raha paigutamise riskide eest teadlikkus. Kahjuks on hoiu-laenuühistute suhtes teadlikkus madal ning ka osade ühistute läbipaistvus pole suurem asi. Äripäev on jaganud mõned soovitused kõigile neile, kes ühistutes oma raha hoiustavad.

Esiteks tuleb teadvustada lihtsat tõsiasja, et mida kõrgem on lubatav intress, seda suurem on risk rahast ilma jääda.

Teiseks, enne raha ühistusse usaldamist on mõistlik uurida ühistu loojate tausta. Kui ilmneb, et ühistu looja on vahetanud nime või on pannud varasemas elus toime mõne pettuse, siis on tark sellise inimesega seotud ühistusse oma raha mitte usaldada.

Kolmandaks, ühistu liikmed peaksid näitama jooksvalt üles huvi ühistu tegemise vastu, küsima infot selle kohta, kuidas ühistu liikmete rahaga toimetab, kuhu selle investeerib. Ärge volitage seda järelevalvet tegema kedagi teist.

Neljandaks, kui te otsustate investeerida mõnda ühistusse, siis hajutage riske, ärge pange kõiki mune ühte korvi ehk paigutage oma säästud ka alternatiivsetesse investeerimisvõimalustesse. Nii ei jää te halvemate tulevikustsenaariumite korral kogu rahast ilma. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.