Huko Aaspõllu: olgem hoiu-laenuühistute suhtes ettevaatlikud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Möödunud nädalal esitas riigiprokuratuur kolmele Eriali hoiu-laenuühistuga seotud inimesele kahtlustuse omastamises. Ettevõtmine, mis lubab 12-protsendilist intressi, saagi olla riskivaba investeering. Seega soovitab Huko Aaspõllu Vikerraadio päevakommentaaris inimestel hoiu-laenuühistutesse raha paigutamisel ettevaatlik olla.

Tallinna ja Eesti suurima võimukeskuse, ministeeriumite ühishoone ehk niinimetatud superministeeriumi majast üle tee asuvas hoones algas teisipäev nädal tagasi halvasti. Politsei pidas kinni kolm hoiu-laenuühistuga Erial seotud inimest. Neid kahtlustatakse investeerimiskelmuses ja omastamises. Politsei ja prokuratuuri hinnangul võib praeguseks investoritele tekitatud kahju ületada miljonit eurot.

Lisaks kahtlustab politsei, et Eriali asutaja, korduvalt nime vahetanud ja varem käibemaksupettuse eest süüdi mõistetud Ilya Dyagelev andis politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli töötajale altkäemaksu. Seda siis erinevate teenete eest. PPA ametnik esitas pärast kinnipidamist ametist lahkumise avalduse.

Teadmiseks neile, kes ei ole teemaga tuttav: Erial on hoiu-laenuühistu ehk ettevõtmine, mille eesmärk on justkui koondada erinevaid inimesi ja hõlbustada nende ühistegevust. Ühistu liikmed saavad üksteisele laenu anda ja kuivõrd kõik üksteist usaldavad, siis kõik justkui võidaksid. Selline tegevusmudel oli levinud okupatsioonieelsel ajal.

Eriali tegevus on kaugel sellisest ideaalist. Ajal, mil pangahoiustelt ei ole aastaid pea üldse intresse makstud, on Erial pikalt reklaaminud end kohana, kus saad riskivabalt raha hoiustades kõvasti teenida. Ettevõtmine on lubanud maksta hoiustelt kuni 12 protsenti aastas. Maailma makrokeskkonnas, kus muidu intressid on kohati isegi negatiivsed, on 12 protsenti tegelikult kosmos.

Jättes reklaamides mulje riskivabast teenimisvõimalusest on Erialil õnnestunud ka hulk investoreid leida. Kui uskuda selle majandusaasta aruannet, mis ei pruugi ka korrektne olla, oli Erialil eelmise aasta lõpu seisuga ligi 1600 investorit. Aastaga kaasati üle kümne miljoni euro. Kokku oli ettevõtmisesse paigutatud enam kui 17 miljonit eurot investorite raha.

Aga Eriali raha paigutamine on kõike muud kui riskivaba. Esmalt, kui pangahoiused on tagatud 100 000 euro ulatuses, siis hoiu-laenuühistute omad ei ole. Kui Erial oma uksed kinni paneb, ei ole kuigi selge, kui palju sealt õnnestub raha tagasi saada.

Lisaks, kui tavapäraselt eeldatakse, et hoiu-laenuühistute tegevust kontrollivad hoiustajad, siis on nii mõneski kohas sellest mööda mindud. Näiteks Erialis allkirjastasid uued liikmed paberi, millega volitasid ennast esindama ühistuga seotud inimese ehk andsid lihtsalt ära oma kontrolli vaadata ja otsustada, mida nende rahaga tehakse.

Selleks, et maksta kaasatud rahalt kuni 12 protsenti intressi aastas, katta kõik reklaami- ja kontorikulud ja veel kasumit teenida, tuleks raha ülikasulikult investeerida. Selliseid investeerimisvõimalusi väga palju ei ole. Erial on seadusest mööda minnes investeerinud enda juhtidega seotud ettevõtmistesse. Seda ka üsna läbipaistmatult.

Õhtuleht kahtlustas suvel, et Eriali majandusaastas näidatud kasum ei vasta tegelikkusele. Selles näidati tulu kinnisvara müügist ja, mis veel põnevam, intellektuaalomandi müügist Küprosele. Asjad, mis ei tundu eluliselt kuigi usutavad. Leht pakkus välja, et vahest maksti sarnaselt püramiidskeemile vanadele investoritele intresse uute investorite raha eest.

Kolmapäeval teatas politsei, et kahtlustab sama. "Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt," ütles keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur.

Seda veidram oli riigiprokuratuuri üleskutse inimestel mitte minna oma raha välja võtma. Kui üht ettevõtmist kahtlustatakse püramiidskeemis, siis mina üritaksin sellest küll oma raha kätte saada, sest on ju selge, et viimastele ei jagu. Kui osa rahast on puudu, siis lihtsalt ei saa jaguda.

Tegelikult on seaduses jälle auk. Sellises olukorras oleks vaja võimalust kehtestada ettevõtmisele mingisugune moratoorium, peatada tegevus. Kahtlustused ettevõtte vastu ei ole triviaalsed. Kuigi Eriali juhtkond ütleb, et tegevus läheb rahulikult edasi, näib see üsna kahtlane. Kui kahtlustused on tõesed, siis iga päevaga, mis Erial tegevust jätkab, kasvab investorite raha kadumise risk.

Rahandusministeerium tahab tulevikus suuremad hoiu-laenuühistud muuta finantsasutusteks ehk tulevikus oleks Eriali-suuruste ühistute üle suurem järelevalve. Aga praegu nii ei ole.

Seega võiks olla ettevaatlik. Kui keegi pakub 12-protsendilist intressi, siis see ei ole ega saagi olla riskivaba. Kui su raha tahavad kasutada inimesed, kelle taust ei ole kõige puhtam, ei pruugi see hea mõte olla. Lõpuks vastutad sa ise oma raha eest. Olgem ettevaatlikud!


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: