Võrtsjärve idarannikul tera- ja kaunvilju kasvataval Madis Ajaotsal on mitu haneheidutuse vahendit: esmalt plaksutamine, siis linnukoer ja edasi igasuguseid muud peletised, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ükski neist ei tööta põllumehe sõnul aga piisavalt hästi, et oma põldu varsti saabuvate hanede eest kaitsta.

"Ikkagi letaalne on kõige parem lahendus. Hani on väga tark loom ja kui ta ikkagi haiget saab, siis ta enam selle põllu peale ei tule. Sellise vahendiga ta haiget ei saa ja ta harjub ära sellega, ei ole suurt kasu. Ainult keskkonnareostus on selle vahendiga," rääkis Rannu Seemne juht Madis Ajaots.

Ajaots tugineb oma kogemustele kaheaastases pilootprojektis, mille tellis keskkonnaamet, et näha, kas letaalne heidutus on põllumajanduskahjude ärahoidmises senistest viisidest tõhusam. Nüüd ongi lõpusirgel oleva hanede ja laglede ohjeldamise tegevuskavas heidutusjaht kirjas.

"Märtsikuu lähinädalatel saame sellele kavale joone alla tõmmatud ja kava kinnitatud. Viimase versiooni järgi, jah, tekib võimalus seda rakendada. Ka kevadel letaalne heidutus saab olla vaid äärmuslik lisameede kõrvuti tavameetmetega, näiteks erinevad akustilised ja visuaalsed peletid. Juhul, kui tõesti korduval ja suuremahulistel põldudel on esinenud kahjustused ja tekib vajadus letaalse rakendamiseks, siis enne loa andmist peab olema tagatud, et see on õigel ajal ja selgelt piiritletud intensiivsus ja maht," selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ornitoloogidele aga uus meede ei sobi, sest loodukaitse põhimõtte järgi pesitsema minevaid või selleks valmistuvaid linde ei tapeta, vaid proovitakse vilja kaitsta muul moel.

Linnukaitsja Veljo Volke sõnul näitas ka pilootprojekt, et hanejahiks pole vajadust.

"Uuringus osales ikkagi kümneid põllumehi tuhandete hetkarite peale. Kui kõik need tulemused kokku võeti, siis oli üsna selge, et pole vahet. Kuna hirmutamine on sama tõhus meede, siis ei ole põhjust neid lasta," rääkis ornitoloogiaühingu looduskaitse peaspetsialist Volke.

"Selle aasta spetsiifiline ja hästi delikaatne küsimus on ka see, et linnugripp on Eestis. Mida rohkem me haneparvede kallal märatseme ja neid heidutame, seda laiemal alal nad ringi liiguvad ja seda suurem on tõenäosus, et linnugripp võib jõuda sinna, kuhu ta ei peaks jõudma ehk kodulinnufarmidesse," lisas Volke.

Tavaliselt jõuavad põhja poole rändavad hanelised Eesti põldudele märtsi keskpaigas.