Eesti presidendid on andnud üle 6000 teenetemärgi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valgetähe teenetemärk. Autor/allikas: SCANPIX7POSTIMEES GRUPP/Konstantin Sednev

President Kersti Kaljulaid andis oma ametiajal kokku 657 teenetemärki, millega ta jätkas sama konservatiivset joont, mille pani maha tema eelkäija Toomas Hendrik Ilves oma teisel ametiajal. Kokku on Eesti presidendid andnud pärast iseseisvuse taastamist üle 6000 teenetemärgi.

Tänavu antud 152 teenetemärgist enam on Kaljulaid andnud vaid korra - 2018. aastal 166 teenetemärki. 2018. aastal tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, mis seletab ka suurema arvu inimeste tunnustamise.

2017. aastal andis Kaljualid 113, 2019. aastal 112 ja mullu 114 teenetemärki. Kokku seega 656 teenetemärki.

Meri andis teisel ametiajal 1594 teenetemärki

Praegune riiklike teenetemärkide süsteem ja nende andmise kord pandi paika 1996. aasta seadusega, mille kohaselt on Eestil kuus teenetemärki: Vabadusrist, Riigivapi teenetemärk, Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk ja Maarjamaa Risti teenetemärk.

1995. aastal anti teenetemärke välisvisiitidel ning alates 1996. aastast juba vabariigi aastapäevaga seoses. Esimese Maarjamaa Risti teenetemärgi keti sai Soome president Martti Ahtisaari 16. mail 1995 seoses president Lennart Meri riigivisiidiga Soome.

Kõige vähem on ühel aastal teenetemärke andnud president Lennart Meri - 1996. aastal andis ta vaid 35 teenetemärki. Nagu öeldud, oli see aasta, kui esimest korda hakati vabariigi aastapäeva eel teenetemärke oma kodanikele andma ehk Meri antud teenetemärkide arvu teiste presidentidega võrreldes tuleks lähtuda tema teisest ametiajast.

Kokku andis Lennart Meri oma teisel ametiajal 1594 teenetemärki. Sellest ligi pooled, - 795 – andis ta 2001. aastal, mis oli Meri viimane presidendiks oleku aasta.

Rüütel andis 2417, Ilves teisel ametiajal 495 teenetemärki

Arnold Rüütel aga rekordilised 2417 teenetemärki ehk keskmiselt üle 480 teenetemärgi iga aasta kohta.

Enim teenetemärke andis Rüütel 2006. aastal - toona sai presidendilt tunnustuse koguni 834 inimest. 

Toomas Hendrik Ilves oli president kahel ametiajal. Tema esimese ametiaja kahel esimesel aastal jagas ta kokku ligi 600 teenetemärki. Järgnevatel aastatel igal aastal vahemikus 97-99. Ilves jagas esimesel presidendi ametiajal kokku 903 ja teisel 495 teenetemärki.

Ratas ainus tunnustuse saanud poliitik

Kõrgeima tunnustuse eestlastest sai Kaljulaidilt sel aastal Jüri Ratas, kes oli ka ainus poliitik, keda president tunnustas. Ka selles mõttes on Kaljulaidi käekiri sarnane Ilvese omale.

Ratasele Riigivapi II klassi teenetemärki andes jätkas president Kaljulaid traditsiooni, millega on Riigivapi II klassi teenetemärgi saanud kõik Eesti taasiseseisvumisjärgsed peaministrid; ja ka riigikogu esimehed.

Kokku on Riigivapi teenetemärgil viis klassi. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima teenetemärgina riigile osutatud teenete tunnustamiseks.

Näiteks president Toomas Hendrik Ilves annetas kokku neli Riigivapi II klassi ordenit. Selle pälvis 2015. aastal peaminister Andrus Ansip, lisaks said Ilvese selle riigikogu endine esimees Ene Ergma, ekspeaminister Juhan Parts ning riigikogu endine esimees Toomas Varek.

President Arnold Rüütel ametiajal aastatel 2001-2006 andis ta Riigivapi II klassi ordeni kokku 22 inimesele, nende seas on ka ekspeaminister Siim Kallas ning riigikogu kunagised spiikrid Toomas Savi ja Ülo Nugis.

Aastatel 1992-2001 riigipeaks olnud Lennart Meri ajal said Riigivapi II klassi ordeni 25 inimest, sealhulgas valitsust juhtinud Andres Tarand, Mart Laar, Edgar Savisaar ja Tiit Vähi.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: