"Plaanilist ravi pole meil juba ammu. Oleme jõudnud päris tõsisesse kriisi," ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) juht dr Ralf Allikvee koroonaolukorra iseloomustamiseks. "Iga COVID-osakond, mille avame, tähendab, et plaaniline ravi jääb selle arvelt ära."

Kui tavaosakonna kohta on vaja üht meedikut, siis koroonaosakonnas kaht. Kaitseriietusega üle kahe tunni järjest tööd teha ei suuda. See ongi viinud personalinappuseni - voodikohti veel annab kohandada, aga inimeste hulk hakkab ammenduma.

See on kaasa toonud ka pahaseid patsiente, kes ei taha aru saada, miks nende ravi edasi lükkub.

Haiglajuhid viisid oma mure terviseameti kriisistaapi, kus tehti ettepanek avada Tallinna haiglates täiendavad voodikohad, kuna olemasolevatega ei tulda koroonapatsientide ravimiseks enam toime.

"Loodan, et kriisistaap meid toetab, see olukord on väljapääsmatu. Igaüks, kes vajab haiglaravi, peab seda saama," ütleb Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juht dr Arkadi Popov.

ITK avab järgmisest esmaspäevast kolmanda koroonaosakonna 26 kohaga, neist neli on teise astme intensiivravikohad. See teeb ITK-st Eesti suurima koroonaravikohtadega haigla Eestis - kokku on kohti siis 114.

"Oleme peaaegu nagu COVID-nakkushaigla juba. Meil on kohtadega äärmiselt kriitiline, kella 11 ajal oli neli vaba kohta, neist kaks läheb juba täis," ütleb Allikvee. "Praegu katame personaliga ära. Kui esmaspäeval avame kolmanda koroonaosakonna, elame selle ka üle. Teeme maksimumi, aga piir tuleb ühel hetkel ette. See tähendab, et tekivad juba raskused erakorralise tööga."

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) tegi juba nädalavahetusel koroonahaigetele taas voodikohti juurde. Haigla juht Agris Peedu ütleb, et personali leiab, aga see võtab aega. Kes on koroonaosakonnast tavatöö peale tagasi suunatud, töötab oma osakonna graafiku alusel. Et graafikut ümber teha ja asendajaid leida, kulub kaks ööpäeva.

"Olukord on pingeline, loome voodikohti järjest juurde, sest patsientide arv kasvab pidevalt," ütleb Peedu.

"Me pole kokku tõmmanud mitte midagi," täpsustab PERH-i ülemarst Peep Talving. "Meil oli kaheksa "halli" tsooni voodikohta – enne kui patsient on saanud laborist oma koroonaproovi vastuse, on tal vaja kuskil olla. Panime selle osakonna kinni, sest labori võimekus on varasemast kõrgem, saame need vastused kiiremini."

Nädalavahetusega lõi PERH juurde 11 voodikohta, nüüdseks on haigla peale kokku 57 koroonapatsientide voodikohta, neist 20 psühhiaatria osakonnas. 17 voodikohta on kolmanda astme intensiivravi jaoks. 37 tavaosakonna kohast on praegu täidetud 25.

"Kui oleksime jäänud 26 voodikoha peale, oleks praegu hõives üle 90 protsendi. Mis nädalavahetusel ja eile toimus, oli tõsine tõus. Kirjutame patsiente päris kiiresti välja ka, aga netosaldo, mis jääb haiglasse, on see, mida pelgame," ütleb dr Talving.

Uusi voodikohti avatakse vastavalt vajadusele - kui täidetud juba 80 protsenti voodikohtadest, hakatakse uusi kohti ette valmistama.

"Tuleb aru saada, et ravivõimekuse tõstmine pandeemilistele haigetele tuleb millegi arvelt – õed on ju samad, me lihtsalt profileerime nad ümber," selgitab Talving.

"Personal on võtmeküsimus," ütleb LTKH juht dr Arkadi Popov. "Ruumid ja voodid on olemas, küsimus on, kuidas komplekteerida voodikohad personaliga, et oleks tagatud jätkusuutlik raviprotsess. See on väljakutse, milles on meie tervishoiusüsteem olnud juba praktiliselt terve aasta."

LTKH on olukorra lahendanud niimoodi, et esimene koroonaosakond töötab ortopeediaosakonna ruumides ja personal selle jaoks on komplekteeritud erinevate osakondade pealt, alustades anestesioloogidest, kes muidu töötavad operatsiooniblokis, lõpetades naistekliiniku õdede-ämmaemandate ning sisekliiniku kardioloogide ja kirurgidega.

"Nii õnnestub osakond personaliga ära komplekteerida," ütleb dr Popov.

Sellest reedest avab LTKH teise koroonaosakonna 13 voodikohaga. See majutatakse uroloogiaosakonda ning patsientidega hakkab tegelema sama osakonna personal. Lisaks kaasatakse kirurge, neurolooge, sisearste, residente jne.

"See töö ongi multifuntsionaalne," lisab Popov.

Nii kasvab LTKH 85 voodikohta 98-ni. Lisaks on mõned "halli" tsooni kohad, kuniks selgub, kas patsient on koroonapositiivne.

Esmaspäeval oli LTKH hõive 78 koroonapatsiendiga 93 protsenti.

"Kuna eilse jooksul toimus patsientide aktiivne väljakirjutamine, siis tänaseks oli 68 haiget sees. Arutame haiglajuhtidega, mis olukord on haiglates. Näen, et ITK-s on voodikohad praktiliselt täis. Meie majas on täna taas vaid mõned üksikud voodikohad, kuhu saame patsiente paigutada. PERH-is on olukord pisut parem, sest neil tehti just uus osakond lahti," ütleb Popov. "Viimasel ajal on hõive püsinud kõige kõrgemas tipus, tekkinud on voodikohtade defitsiit." 

Patsiendid üha nooremad

Kui seni jõudsid haiglasse peamiselt üle 60-aastased inimesed, siis alates sellest aastast tuleb sisse ka järjest nooremaid.

"Nooremaid on tulnud juurde võrreldes eelmise aastaga kõvasti. Meil ei lähe ühtki päeva, kui ei tuleks mõni rase COVID-iga, aga rasedad on ju enamasti noored," ütleb Allikvee.

LTKH-s on koroonapatsientide keskmine vanus langenud 70-le, veel kevadel-sügisel oli see üle 75.

"Patsientide vanus on mingil määral on noorenenud. Täna tuleb haiglasse ka nooremaid, näiteks piirkondadest, kus elavadki rohkem nooremad inimesed ja kus nakatumise määr on kõrgem," lisab dr Arkadi Popov.

Keskmine haiglas viibimise aeg on siiski mõnevõrra lühenenud. Põhjuseid selleks on mitu, alates sellest, et nooremad inimesed tervenevad kiiremini kuni selleni, et inimesed jõuavad haiglasse varem. Mida varem raviga alustada, seda vähem on ka tüsistusi ja seda lühem haiglaravi kestus.

Lisaks on parandanud patsientide seisukorda remdesiviiri ja deksametasooni kasutuselevõtt - see pole küll ravi kestust oluliselt lühendanud, küll aga kergendanud haiguse kulge.

"Remdesiviir on suurepärane," kiidab dr Allikvee ja on tänulik, et valitsus seda juurde otsustas tellida. See on sisuliselt ainus ravim, millega koroona kulgu üldse mõjutada saab.

"Kahjuks meil remdesiviiri palju ei ole praegu, ootame uut partiid. Praegu ei saa võimaldada, et kõik raskemas seisus patsiendid seda saavad," tõdeb Arkadi Popov.

Lisaks remdesiviirile on abi ka deksametasoonist, lisaks rakendatakse antibakteriaalt ravi, füsioteraapiat, kus patsient peab teadlikult hingamist harjutama, patsiente asetatakse kõhuli, ka see aitab hingata.

Dr Talving täiendab, et remdesiviiri abil on elulemusnäitajad viie ravipäeva pealt paremad. Mõnel patsiendil on juba ravi kolmandal päeval seis nii hea, et ta kirjutatakse haiglast välja, siis kuuri lõpuni ei tehtagi. Ka deksametasoon parandab elulemust. Muud ravi aga polegi.

Arkadi Popov ütleb, et LTKH-s on koroonaravi keskmine kestus intensiivraviosakonnas 12-14 ööpäeva, tavapalatites viis-kuus ööpäeva.

"Teeme kõik, et selle aja jooksul saaksid patsiendid võõrutatud hapnikravist ja saaksid selleta toime tulla kodus," ütleb Popov.

Põhjus selleks on lihtne - uusi patsiente tuleb praegu peale kiiremini kui eelmisi välja kirjutatakse.

"Iga päev tuleb viis kuni kümme uut patsienti, sama intensiivselt peame neid ka välja kirjutama, peame nii kiiresti nende seisundi stabiliseerima," ütleb Popov. "Võrreldes kevadega on raviperiood lühenenud, siis oli see tavapalatites kaheksa-üheksa päeva."

Tallinna haiglatesse jõuab enamik koroonapatsiente ägedas seisus kiirabiga väljastpoolt haiglat või hooldekodu ja enamikul neist on koroonaviirus põhihaigus, mitte kaasuv.

"Oli levinud müüt, et koroona on valdavalt kaasuv haigus. Meie patsientidel on see enamasti põhihaigus. On vaid väike protsent neid, kes pole sõltuvad hapnikravist ja kellel COVID on kaasuv haigus. 82-83 protsenti meie koroonapatsientidest vajab hapnikravi," ütleb Popov.

Haiglaravil olevate patsientide hulk teeb päeviti suuremaid ja väiksemaid hüppeid ühele ja teisele poole. Näiteks kui mõnes hooldekodus on puhang, satub korraga suurem hulk haigeid ravile. Viie kuni seitsme päeva pärast saab suurem osa neist taas haiglast välja, kui nad piisavalt tervenenud on. Kuigi üldstatistika näitab seepeale langust, ei tähenda see, et suundumus järgmisel päeval taas ülespoole ei ole.

Haiglas hoiab aga patsiente just pikalt järelravi pakkumise vajadus. Kui patsient enam juhitaval hingamisel ega väga raskes üldseisundis ei ole, suunatakse ta õendusosakonda, sest koju neid saata ka veel ei saa. Ümbersuunamine annab aga lisaressurssi koroona aktiivravi osakondadele.

Peep Talving tõdeb, et haiglas hoiab patsiente pikalt asjaolu, et kodus puudub koroonapositiivse isoleerimisvõimekus.

"80-aastane vanaema, kes on koroonapositiivne ja tal on hingamispuudulikkus, ta ei saa koju minna, sest tal pole kodus sturktuuri, mis aitaks. Koju ei taheta nakatavat patsienti. Ta peaks siis minema kas järelravisse või õendusosakonda, aga ka seal on voodid haigete all kinni. Igal pool on takistusi olnud, me ei saa saata patsienti haiglast välja, kui ei ole kohta, kuhu teda saata, see tekitab ravipäevi juurde. Võib panna vanaema kaheks-kolmeks nädalaks haiglasse, aga see pole ravivajadus, vaid järgmise astme vastuvõtuvõimetus, mis teda seal kinni hoiab," selgitab Talving.

Vaja oleks rangemat lähenemist

Allikvee hoiatab, et kui üha rohkem koroonapatsiente vajab intensiivravi, siis võib ühel hetkel väga keeruliseks minna, kui samal ajal mingi suurem õnnetus veel juhtuma peaks.

"Hakkame sinna jõudma, millest juba tükk aega tagasi räägiti, aga siis ei nähtud selles probleemi," tõdeb Allikvee.

Ta nimetab end vana kooli meheks, kes pooldaks konkreetseid ja rangeid piiranguid. Üksnes uus eriolukord võiks Eesti sellest täbarast olukorrast välja tuua, leiab ta.

"Kui praegu kehtestada uus eriolukord, siis paari kuu pärast muutub midagi normaalsemaks," ütleb Allikvee. "Aga me oleme nii liberaalsed, et kui midagi otsustame, sisi teine kohe ütleb, et see ei kõlba, meil pole vastavat seadust. Oleme ise kõik teinud selleks, et meil oleks keeruline olla. Praegune olukord nõuab äärmiselt resoluutseid lahendusi."

Peep Talving leiab, et kui kõiki piiranguid, mida valitsus on kehtestanud, kogu ühiskonnas järgitaks, saaks võitluses viirusega juba korraliku võidu.

"Aga see tuleb alles kolme nädala pärast, mitte homme," lisab Talving.

Nakatumiskordaja on praegu kõrgeim 10-19-aastaste seas, mistõttu tuleks koolivaheajal hoiduda vanaemade-vanaisade külastamisest.

"Pered peaksid olema kodus. Kool on väravaks, kust tuuakse nakkus vanemate ja vanavanemateni. Lastega pered peaksid kõik olema omakeskis ja mitte sõitma ringi. Kõik need tavalised soovitused – väldi kohtakte, püsi kodus, mine testima, kui sul on mingid sümptomid - neist tulekski lähtuda," ütleb Talving.

Ta tõdeb, et piisab sellest, kui mõni kino või teater neile kehtestatud piirangutest ja ohutusmeetmetest kinni ei pea, ja viirus pääseb jälle edasi levima.

"Koroonaviirusega on inimene 48 tundi enne sümptomite avaldumist väga-väga nakkav, seetõttu see ongi nii salakaval," põhjendab Talving.

"Seetõttu, kui sulle pakutakse vaktsineerimist, võta oma osa, ära räägi, et AstraZeneca on kehvem. Kõik meil kättesaadavad koroonavaktsiinid on väga head," ütleb Talving. "Viiruse peatamiseks tuleks ära vaktsineerida 70 protsenti ühiskonnast. Kui saaks kõik töökohad-hooldekodu ära tehtud, saaksime normaalse elu tagasi."