"Ma arvan, et haiglad peavad valmistuma kõige hullemaks olukorraks paari nädala jooksul. Kogemus näitab, et haiglaravi vajajate hulk kasvab paari nädalaga, mitte paralleelselt nakatumise nubritega, vaid nihkes, see on umbes pooleteise nädala lugu, ma arvan," ütles Popov.

Juba praegu käib igapäevane sõnumivahetus kolleegidega teistest haiglatest, et suunata patsiente sinna, kus voodikohti on. Nii on kiirabiga viidud inimesi ka Pärnusse, Raplasse ja Rakverre, kui Tallinnas on vastavas osakonnas voodikohad täis või osakonnad suletud.

Praegu valmistuvad kõik Tallinna haiglad viiruse eskaleerumiseks, avades uusi koroonaosakondi. Näiteks LTKH sulgeb seetõttu uroloogiaosakonna ja sealne personal hakkab hoopis koroonahaigetega tegelema. Plaaniline ravi on kirurgias ja ka muudes osakondades piiratud.

Popov oli nördinud, et meditsiinivaldkonnas on nii palju inimesi, kes pole soovinud end vaktsineerida, sest piisab ka ainult ühest vaktsineerimata õest või hooldajast, kelle nakatumisel läheb karantiini kogu osakond.

Siiski on meditsiinivaldkond praegu kõige paremini praegu vaktsineeritud, nende hõlmatus varieerub 55-80 protsendini, sõltuvalt raviasutusest. Järgmiseks enam vaktsineeritud grupiks saab õpetajaskond. Haiglatel jätkuks võimekust enamaks, kuid õpetajate vaktsineerimine venib eeskätt vaktsiini puudumise taga.

Valitsuse uusi piiranguid peab ta praegu piisavaks ja toimivateks, juhul kui neist kinni peetakse.

"Nende efektiivsus on piisav selleks, et peatada tõusukõverat ja ta ei jookse nii kiiresti üles. Loodan väga, et näeme positiivset trendi. Küsimus on, kas pidime nii kaua ootama, et need piirangud kehtestada," oli Popov kriitilise ajastuse suhtes.

Ta meenutas, et veebruari algul, pärast seda, kui Eestis oli nakatumine pikalt platool püsinud, haiglaravi vajadus isegi langes ning juba jõuti haiglas arutada, kas ehk võiks mõned koroonavoodikohad ära kaotada.

"Aga see kestis nädal aega ja hakkas üsna kiiresti kerkima. See juhtus paar nädalat tagasi ja see oli üsna ähvardav, sellele võinuks juba reageerida," leidis Popov piirangute kohta. "Üsna kiiresti progresseerus olukord ka. Kõige olulisem indikaator on, kui palju on inimesi haiglaravil ja kui kõrge on suremus. Kui mõlemad asjad on paigast ära, siis selge see, et sellele peab reageerima ja jõuliselt."

Eesti kõrgeima nakatumisnäiduga kohalik omavalitsus on Maardu (üle 3000 nakatunu 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul). Seal puudub ka testimispunkt.

Samas ütles Popov, et väikeste kohtade puhul peab arvestama, et suhtarv võib olla kõrge, kuid üldnumber mitte nii suur. Maardu on just selline väike koht. Kuid testimispunkti võinuks Popovi hinnangul avada Maardus juba siis, kui nakatumiste hulk kiiresti ülespoole hakkas ronima. Põhja-Eestis on olukord nii käest läinud, et lähikontaktseid nüüdseks enam jälgida ei jõuta.

"Kui tuvastatakse haigestunu, siis temaga võetakse ühendust, aga on juba võimatu jälgida kõiki kontaktseid. Kas me siis peame väga aktiivselt testima, juhul kui me ei saa sellega midagi pihta hakata?" küsis Popov retooriliselt.

Enim nakatub inimesi kodus ja tööl. Popov ütles, et peresisest nakatumist on sisuliselt võimatu ära hoida, sest inimene on nakkusohtlik juba kaks päeva enne sümptomite avaldumist. Töökoha kõrge nakatumise taga on aga ilmselt asjaolu, et seal ei kanta siseruumes maske ning kolleegid käivad üksteisega ka tihedamalt läbi. Tegelikult peaks aga hoiduma lähikontaktidest kõigi teistega peale nende, kellega vältimatult vahetult samas ruumis koos töötatakse - ainult nende inimestega võiks käia näiteks koos söömas või kohvinurgas rääkimas. Seda aga saavad tagada eeskätt tööandjad, jälgides seda, mis neil tööl toimub ja kolleegide käitumist suunates.

Kooliõpilaste kaugõpet peab Popov vältimatuks sammuks, sest noorukite seas on nakkus väga levinud.

Ta avaldas lootust, et normaalne elu taastub Eestis juunikuust.