"Kirurgiline mask on see, mille kohta on kõige rohkem informatsiooni, mille kohta ei ole mingit reaalset kahtlust, et ta ei aita vähemalt ühiskondlikus mastaabis. Kirurgiline mask on ka tõsiselt odav. Ma saan aru me toodaks hulga rämpsu sellisel juhul, aga hetkel paard kuud rämpsu toota on parem kui laipu toota," rääkis Merits.

Lisaks võiks Meritsa sõnul laiendada maski kandmist kõigile avalikele siseruumidele väljaarvatud kodu.

Merits lisas, et loobuda tuleks näokatetest, mis kindlasti ei aita. "Ehk siis sallid, käte-, taskurätikud, ninarätid ja muu selline asjandus, mis vastab küll sellele nõudele, et katta nina ja suu, kuid sisuliselt ei anna mitte mingit positiivset efekti," rõhutas ta.

Kui näiteks Tšehhi ja Austria nõuavad ühistranspordis ja poodides respiraatorite ehk FFP2 standardile vastava maski kandmist, siis Merits ei pea sellist normi Eestis mõistlikuks.

"FFP2 mask peab sobima kokku kandija näokujuga. Selleks, et leida endale sobiv tuleb sageli läbi katsuda terve rida erinevaid mudeleid. Ei ole mingit alust arvata, et nad on halvemad kui kirurgilised maskid, tõenäoliselt on paremad. Kuna nende kandmisega kaasnevad täiendavad probleemid, siis on aru saada, et professionaalses olukorras ehk haiglates versus üldises elanikonnas tulevad vahed sisse," rääkis viroloog.

Apteeke ka maskidega varustava ettevõtte Magnum Medical juhatuse liige Timo Danilov ei näe, et kui nõuda kirurgilisi maske, tekiks tarneraskusi. Ka maskide hind on järepidevalt kukkunud.

"Maskide saadavuse kohapealt probleeme ei ole, ehk kui selline kohustus seatakse, et peab olema kirurgiline või meditsiiniline mask, siis meie hinnangul oleksid Eesti elanikkonda hulgimüügi ettevõtjad võimelised varustama," ütles Danilov.

Merits rõhutab, et kui ka kirurgiline mask oleks kohustus, siis tuleks tagada, et inimene ei pea oma varu kaasas kandma. Rangem norm oleks edukas ainult, kui ka muud asutused pakuksid nagu haiglates tavaks, maske uksel.