Amet: kõrvaltoimetest on teatanud vähem kui protsent koroonavaktsiini saanutest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Suud puhtaks". Autor/allikas: ERR

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles ETV saates "Suud puhtaks", et koroonavaktsiini kõrvaltoimetest on Eestis teada andnud vähem kui üks protsent kõigist vaktsiini saanutest.

Kiisk rääkis saates, et Eestis on koroonavaktsiini - ühe või kaks doosi - saanud üle 35 000 inimese. Kõik vaktsiini saanud peavad teada andma ka kõikidest kõrvaltoimetest.

"Me oleme saanud 309 kõrvaltoime teatist, mis on alla ühe protsendi kõigist vaktsiini saajatest. Tüüpilised kõrvaltoimed: kerged kuni mõõdukad süstekoha reaktsioonid, liigese- ja lihasvalud, peavalu, üldine halb enesetunne. Vaid 11 juhtu on olnud tõsisemad, kus on olnud allergiline reaktsioon, millest kõik on paranenud. Olnud on mõningad stressreaktsioonid vaksineerimisele, et tekib ärevus ja minestustunne. Need on kõik kenasti möödunud ja midagi väga tõsist Eestis leitud pole," selgitas Kiisk. Ta lisas, et ka Euroopa ravimiameti andmed kõrvaltoimetes üllatusi ei näita.

Ravimitootja GlaxoSmithKline teadusnõunik Rein Sikut ütles, et inimeste hirme kõrvaltoimete ees tuleks maha võtta. Ta märkis, et teistelgi vaktsiinidel on kõrvaltoimed - inimese enesetunne läheb halvaks, võib tekkida palavik. Ta selgitas, et sellised kõrvaltoimed tekivad valdavalt sellest, et inimese immuunsüsteem käivitub.

Vaktsineerimiste infoga koos on avaldatud ka seda, et vaktsiini saanud inimesed on surnud. Kiisa sõnul on arstide andmetel olnud surma põhjus siiski inimeste põhihaigused.

"Praeguseks oleme saanud info nelja surmajuhtumi kohta, mis on olnud suhteliselt vahetus läheduses vaktsineerimisele. Kõik need juhud - kaks üle 90-aastaste ja kaks natuke alla 90-aastaste puhul - on olnud sellised, kus eakatel on olnud väga raske põhihaigus, krooniline südamehaigus, ja arsti hinnangul on olnud nende põhihaigus see, miks nad on elust lahkunud. /.../ Üksikjuhtumite põhjal ei saa ravimiohutuses järeldusi teha," rääkis ta.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse tõi välja võrdluse, et teisipäeva hommikule eelnenud ööpäeva jooksul suri Eestis kaheksa koroonaviirust põdenud inimest. "Kui me räägime nelja eaka inimese surmast, mis on juhtunud mõnepäevase vahega võrreldes vaktsineerimisega, siis võimalus koroonaviirusesse surra on väga palju suurem ja seal on põhjendatult põhjus viirus," lisas Jesse.

Vaktsineerimise tempo

Eesti eesmärk on maikuu keskpaigaks vaktsineerida riskirühmad ehk umbes 360 000 inimest. Vaktsineerimise tempo on siiamaani olnud aeglane.

Perearst Piret Rospu ütles saates, et perearstid olid valmis vaktsineerimisi alustama juba jaanuaris. Tabasalu perearstikeskus vaktsineeris teisipäeval 36 inimest, kolmapäeval ja neljapäeval saab teha sama palju, kuid siis ei ole Rospu sõnul vaktsiini mitu nädalat saada.

Jesse kinnitas, et Eesti perearstisüsteem on vaktsineerimisteks valmis, kuid kõik seisabki vaktsiinitarnete taga. Ta usub, et kevade poole, kui Eestis on tõenäoliselt juba piisavalt vaktsiini, läheb riskirühma nn viimase otsa vaktsineerimine kiiremini.

Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et olukorra stabiliseerimiseks Eestis võiks tema hinnangul olla vaktsineeritud üle 80 protsendi ühiskonnast.

AstraZeneca vaktsiini tõhusus

AstraZeneca vaktsiiniga seoses on tekitanud küsimusi selle tõhusus. Merits rääkis saates, et kliinilise uuringu järgi on AstraZeneca vaktsiini tõhusus 60 protsenti ja see on keskmise või nõrgakujulise koroonaviiruse vältimiseks. Raskekujulise koroonaviiruse vältimise puhul paistab Meritsa sõnul AstraZeneca vaktsiini tõhusus olema 100 protsenti.

Ta lisas, et AstraZeneca vaktsiin väga efektiivne ning täidab oma eesmärki.

Ka Kiisk kinnitas, et AstraZeneca vaktsiin annab 100-protsendilise kaitse raskete koroonajuhtude ennetamiseks.

Meritsa ja Sikuti sõnul on vaktsiinide tõhusust võimalik veel paremaks muuta. Sikut tõi välja, et näiteks Inglismaal algas hiljuti uus uuring, milles kombineeritakse AstraZeneca ja Pfizer/BioNTechi vaktsiine ehk tehakse esimese doosina ühe firma vaktsiin ja teise doosina teise oma. "Peenhäälestamine praegu toimub," sõnas ta.

AstraZeneca vaktsiini puhul on riikidel erinev arvamus sellest, millise vanuseni võib seda kasutada. Osadel andmetel on see vanusepiir 65 eluaastat.

Meritsa sõnul ei ole aga ühtki põhjust öelda, et AstraZeneca vaktsiin on vanematele kui 65-aastaste ohtlik. Ta lisas, et näiteks Pfizeri vaktsiini puhul on teada, et selle efektiivsus 65+ vanusegrupis on peaaegu sama hea kui sellest vanusest noorematel.

Rospu ütles, et AstraZeneca vaktsiini tegemine vanematele kui 65 pole keelatud. Ta tõdes, et siiski pole veenvaid andmeid selle kohta, mis kindlalt väidaks, et AstraZeneca vaktsiin annab kõrges eas inimestele hea kaitse.

Kaitse kestvus

Seda, kui kaua koroonavaktsiini toime kestab, on Kiisa sõnul keeruline öelda, kuna viirus on vähe aega ringelnud ning ka uuringud pole seetõttu saanud olla pikaajalised. Ta ütles, et ka haigust läbi põdedes ei tea, kui kaua antikehad inimese organismis püsivad, kuid praegustel andmetel püsivad need enamikul põdenutest kaheksa kuud. 

Sikut ütles, et immunoloogia ja vaktsinoloogia baasteadmistest lähtudes võib teha prognoose. Ta selgitas, et vaktsineerimine tekitab immuunmälu, mis tähendab, et mingi aja jooksul inimene ei põe haigust uuesti või põeb seda kergemalt. Ta märkis, et koroonavaktsiinides sisalduvad antigeenid on valgulised, mis annavad üldiselt pikemaajalise vastuse haiguse vastu.

"Nii et siin ei tohiks olla praegu seda hirmu, et need, kes kevadel ennast vaktsineerivad, sügiseks on kõik meelest läinud ja tuleks otsast alustada. Seda ei ole põhjust praegu arvata. Ja kui võib-olla selgub edaspidi see, et mõne aja pärast tuleb revaktsineerida, nagu näiteks puukentsefaliidi vastast vaktsiini soovitatakse teha iga viie aasta tagant, vanematel iga kolme aasta tagant, siis selles ka ei ole midagi imelikku," rääkis Sikut.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: