Merits: leevenemist võib oodata aprilli lõpus
Praeguse COVID-i kriisi leevenemist võib oodata kõige varem aprilli lõpus, ütles Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits.
"Koroonaviiruse piirangutega on tavaliselt tehtud kaks viga: need on kehtestatud liiga hilja ja liiga vähe ning teiseks: neid leevendatakse liiga vara ja liiga palju. Minu hinnang on, et aprilli lõpp - mai algus on realistlik aeg [kui olukord hakkab lahenema]," rääkis Merits teisipäeval "Vikerhommikus".
Küsimusele, kas Eesti praeguse koroonaleviku taseme põhjuseks on peamiselt viiruse briti tüvi, vastas Merits, et tema hinnangul on põhjuseks siiski kombinatsioon vanadest probleemidest ja uuest briti tüvest.
Kommenteerides äsja valitsuses otsustatud veelgi karmimaid piiranguid, tõdes professor, et need sarnanevad mujal Euroopa riikides, konkreetsemalt näiteks Iirimaal kehtestatud piirangutega, kus briti tüvi detsembri lõpus kiirelt levima hakkas.
Eesti tingimused märtsis ei pruugi olla päris samasugused nagu Iirimaal detsembris, aga väga suure tõenäosusega on need meetmed efektiivsed, leidis Merits. Ta selgitas, et meil on erinev elanikkonna tihedus ja rahva käitumismudelid.
"Lisaks on kõik koroonaviirused selgelt hooajalised. Ja kui Iirimaal liikus koroonaviirus detsembris haripunkti poole, siis meil märtsis peaks see liikuma languse suunas. Aga kahjuks mitte piisavalt kiiresti, et sellest üksinda oleks piisavalt abi," lisas Merits.
Küsimusele, kas kaks nädalat tagasi kehtestatud rangematest piirangutest oli kasu, vastas Merits: "Kahtlemata oli. Ehkki seda on peaaegu võimatu tõestada, on selge, et kui maskikandmise nõuet ei oleks kehtestatud ja seda ei oleks kompenseeritud mingi teise meetmega, siis tõenäoliselt oleks numbrid juba oluliselt varem üle võlli läinud."
Rääkides koroonaviiruse erinevatest tüvedest, tõdes Merits, et Lõuna-Aafrika tüve on Eestis avastatud alla kümne, Brasiilia tüve pole aga üldse leitud. Ühegi viirusetüve tõrjumiseks mingeid eraldi ja teistsuguseid meetmeid ei ole lisas professor. "Pole ühtegi spetsiifilist meedet, mida mõne konkreetse tüve suhtes rakendada. Küsimus, kui tõsiselt ja pikalt rakendada tuleb," rääkis ta.
Merits kinnitas ka, et praegu kasutatavad vaktsiinid on vähemalt briti tüve puhul sama tõhusad kui algse viirusetüve suhtes.
Toimetaja: Mait Ots