Riik ootab jäätmete ringlussevõtul rohkem panust ettevõtjatelt

Uudistemaja prügisorteerimise kastid.
Uudistemaja prügisorteerimise kastid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Kaupo Heinma rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et probleem jäätmete sorteerimise järelevalvega on olemas, kuid sellegipoolest on oluline jäätmeid sorteerida. Heinma sõnul peaksid ka ettevõtted keskenduma rohkem sellele, mis saab nende toodete pakenditest edasi ning valima seejuures paremini ümbertöödeldavaid pakendeid.

"Ma kinnitan, et sellel tegevusel on olnud mõte ja see tulevikus suureneb," rääkis Heinma.

"Eks jäätmekäitlus on selline valdkond, kus on alati erinevad osapooled, suured summad ja see tekitab olukorra, kus on ka vassimist ja petmist. Kinnitan, et nii ulatuslikku, et kogu süsteem ei toimi ja kõik on halvasti, seda kindlasti ei ole," märkis ta. 

Heinma sõnul on probleem kindlasti olemas ja selle ees ei saa silmi kinni pigistada. Ta märkis, et ka jäätmete ümbertöötlemise osas tehakse järelevalve, kuid see vajab parandamist. 

"On mitu põhjust ja nad koos kumulatiivse mõjuna sellise olukorra tekitavad, mida meie nägemuses veidi ülevõimendatuna on ajakirjanduses näidatud. Esimene põhjus on see, mida me võime igaüks näha, et kui minna kasvõi praegu Tallinnas või Tartus ja vaadata pakendijäätmete konteinerisse ja vaadata, mida sinna viiakse, siis inimeste käitumine kahjuks ei kannata kriitikat. Selle asemel viia pakendijäätmeid, mis ei pea olema pestud, kuid peavad olema tühjad, viivad sinna kõike muud ja nende jäätmetega kas tervikuna pole midagi teha või suur osa sellest tuleb välja sortida ja lõpetabki kas põletuses või prügilas," kirjeldas ta. 

"Teine on see põhjus, et pakendimassile, mis kokku kogutakse ja millele võiks olla turgu, nende käitlemine on kallis või on neid käitlusvõimalusi vähe," sõnas Heinma. "Kulude kokkuhoiu mõttes need pakendid jõuavadki põletusse või prügilasse. Pakendeid, mis sortimisel üle jäävad ei olegi võimalik ringlusesse võtta."

Riik ootab ettevõtetelt rohkem vastutust

Heinma sõnul räägitakse praegu tagajärjest, kuid alguse saab sorteerimine sellest, milliseid pakendeid ettevõtted turule lasevad ja kontrollivad, mis neist saab. 

"Pakendijäätmete ära andmine on inimestele tasuta, selle selle eest maksavad ettevõtted kes tooteid müüvad, mida on pakendatud ja nemad peaksid kontrollima seda, et mis saab pärast edasi. Mitte jätta seda ainult riigi ja inimeste mureks," märkis ta. 

Heinma lisas, et seda ka tehakse, kuid mitte piisavas mahus. Samas on ka väga vastutustundlikke ettevõtteid. "Pigem üldine mentaliteet on see, et võimalikult väikeste kuludega saaks seda süsteemi üleval hoida ja ei tunta muret, kui teatud sildiga teatud ettevõtte toode jõuab valesse kohta, mis siis edasi saab. Tootja peakski seda kontrollima. Kogu süsteem on üles ehitatud, et motiveerida võimalikult vähe pakendama, võimalikult selliseid pakendeid, millega midagi teha oleks."

"Eesti on nii väike kahjuks, et meil enda jäätmete peale ainult väga paljusid ringlussevõtu tehaseid ei ole mõtet teha. Ka tetrapakil on ringlussevõtu võimalus, meie lähiriikides, tõepoolest see on kallim kui näiteks tavalise papp-pakendi ringlusse võtmine. Aga see on tootja valik," nentis Heinma.

Asekantsleri sõnul ei tasu vaadata ka ainult pakendi lõppsihtkohta, vaid tuleks panustada ka korduvkasutatavatele pakenditele. 

Toimetaja: Barbara Oja, intervjueeris Lauri Varik

Allikas: Uudis+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: