Söögikohad otsivad märtsiks uut ellujäämisviisi

Foto: Priit Mürk/ERR

Söögikohad on tuleviku ees ebakindlad. Valitsuse otsusega tuleb 3. märtsist sulgeda uksed kella kuuest õhtul, ent piirangutest tulenevaid kompensatsioonimeetmeid pole veel välja töötatud.

Telliskivi loomelinnakus, kümnete teiste söögikohtadega kõrvuti asuv Fotografiska restoran on seejuures veel erilises situatsioonis – lisaks söögikohtadele peavad nemad ka samanimelist eragaleriid, mis koos ülejäänud muuseumitega valitsuse otsusel kuuks ajaks suletakse. Pole muuseumit, pole ka restoranikülastajaid.

"Meil oli varem väga palju ka turisti ja siis me täpselt aru ei saanud, et kui palju me üksteist toetasime. Nüüd me aga nägime selle viimase aastaga, kui käib ainult kohalik inimene ja me olime tegelikult väga õnnelikud, et kohalik inimene üldse on restorani omaks võtnud. Need on eraldiseisvad ettevõtmised, aga muidugi see on üks maja ja me ehitame seda teenust üles hästi läbipõimitult, et käite restoranis, saate näitustele ja vastupidi," räägib Fotografiska tegevjuht Margit Aasmäe ERR-ile.

Restoranide sulgemist võisid nad aimata, küll aga tuli neile šokina, et ka muuseumid kinni pannakse.

"Olin päris veendunud, et muuseumite kallale tullakse viimases järjekorras. Et need on kohad, kus tõenäoliselt ainukesena saame tagada väga ohutut käimist," ütleb Aasmäe.

Vahepeal, kui söögikohad olid kinni, aga muuseumid avatud, ei näinud Fotografiska, et massid nende galeriisse tungelnud oleksid. Samuti näitas kevadine kogemus, et pärast avamisotsust võttis inimestel tegelikult veel kuu-paar, enne kui külastamisjulgus tagasi tuli.

Märtsis jätkab Fotografiska restoran tegevust vaid kolmel päeval nädalalõputi keset päeva.

"Proovime paar-kolm päeva nädalas olla lahti, aga see ei ole ju mingi ettevõtmine. See on tegelikult samamoodi sisuliselt restorani sulgemine," ütleb Aasmäe.

Niisiis äriliselt jätkusuutlik tegevus ei ole, aga ja siiani pole ka plaani, kuidas valitsus seda korvata kavatseb.

"Kui valitsus tuleb eile välja infoga, et paneme kinni, siis tahaks teada, et millega nad meid siis toetavad. Meie peame täna vastama inimeste küsimustele, meil on graafikud, eksju töögraafikud tehtud märtsiks, ja meil ei ole täna vastuseid. Need vastused peaksid olema täna laual, et me saaksime homseid otsuseid sellest teha. Täna kindlasti ei piisa ainult palgatoetusest," ütleb Aasmäe.

Just suletud muuseumid vajavad kindlasti ka tegevustoetust, on ta kindel. Muidu pole selleks ajaks, kui piirid ükskord avatakse, alles enam tõmbenumbreid, mis turiste siia meelitaks.

Tallinnas viit restorani pidav tippkokk Tõnis Siigur arvab, et toetuste väljatöötamisel võiks riik lähtuda tasutud maksudest.

"Seda tuleb ikkagi väga sihitatult teha ja kõiki toitlustuskohtasid ei saa võtta ühe pulgaga. Need vajadused on väga erinevad. Maksude näol on seda kõige lihtsam üldse hinnata," pakub Oko Restoranid OÜ osanik ja peakokk Tõnis Siigur.

Siigur veel ei tea, mis tema restoranidega märtsis saama hakkab, aga leiab, et lihtsama menüüga OKO on ehk ainus, mida võiks lõunasöögikohana pidada ja toitu kaasa müüa.

"No õhtusöök on nüüd suhteliselt võimatu teha. Meile see on kindlasti väga keeruline. Ka inimesi ei ole võimalik ümber harjutada, et tule õhtust sööma näiteks kell kolm päeval," ütleb Siigur. "Meie toidud kõik küll ei kvalifitseeru selleks, et neid koju viia või kuhugi mujale n-ö serveerida. Nii et eks need tulevad viis väga erinevat otsust."

Siigur pelgab, et kinni-lahti rütm peletab eemale väljakoolitatud töötajad, kelle närv ei pea ebakindlusele vastu. Hiljem on neid aga väga keeruline teiste erialade pealt tagasi saada, nagu näitab kevadine kogemus.

See pole aga ettevõttelt ära võtnud investeerimisjulgust. See on ajastu vaimuga vastavuses - suveks on restoraniketil kerkimas Tartusse Emajõe äärde välikohvik.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: