"Olukord on praegu raske ja muutub kiiresti halvemaks. Seetõttu viin valitsusse kriisileevenduspaketi, mille rõhk saab olema töökohtade ja tervishoiusüsteemi töövõime säilitamisel. Osana paketist teen ettepaneku maksta töökohtade säilitamiseks palgatoetust kuni mai alguseni. Et seda rahastada, on vaja vastu võtta ka lisaeelarve," ütles Pentus-Rosimannus esmaspäeval ERR-ile.

Eelmisel nädalal kinnitatud palgatoetuse maksmine 39 miljoni euro mahus töötukassa eelarvest viiks seal selleks ettenähtud varud peaaegu nulli ning palgatoetuse maksmiseks oleks vaja lisaraha.

Töötukassasse kogutav raha jaguneb kolme sihtfondi vahel. Töötajate sihtfondist makstakse töö kaotanud inimestele töötuskindlustushüvitist, tööandjate sihtfondidest koondamishüvitisi ja pankroti korral välja maksmata jäänud töötajate palku. Kolmandaks koguneb töötukassa sihtkapitali mõlemast igal aastal kolmandik, mille arvelt osutatakse töötutele ja tööandjatele erinevaid teenuseid. Sellest rahast on makstud ka palgatoetust. Töötukassa rõhutab, et töötajate fondides on raha kõigi koondamistasude ja hüvitiste maksmiseks piisavalt. Küll aga ei jätkuks siis, kui valitsus planeerib uut palgatoetust, selleks enam raha töötukassa eelarvest.

Pentus-Rosminannus teatas esmaspäeval, et valitsus plaanib teha lisaeelarve, millega muu hulgas pikendatakse palgatoetuse maksmist mai alguseni ja haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast aasta lõpuni.

"Oleme lisaeelarve koostamisega rahandusministeeriumis juba tööd alustanud ning lõplikust mahust saame rääkida märtsi teises pooles. Lisaeelarve saab lähtuma põhimõttest, et ka kriisiraha tuleb kasutada vastutustundlikult. Lisaeelarve saab sisaldama üksnes kriisileevendusega seotud kulusid," rõhutas rahandusminister.