Eva-Maria Liimets: Eestil tuleb vapralt enda eest seista

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eva-Maria Liimets Autor/allikas: ERR

Eesti huvides on tuua Euroopale majanduslikult, poliitiliselt ja väärtuspõhiselt lähemale need idapartnerid, kes seda soovivad. Eesti töötab selle nimel, et tänavu toimuks idapartnerluse tippkohtumine, kus soovime kinnitada selle järgmise kümnendi pikaajalised eesmärgid, ütles Eva-Maria Liimets riigikogus välispoliitika arutelul peetud kõnes.

Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud, julgeolek kindel ning meie inimeste elujärg paraneks. Tänavu tähistame meie iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva ja täitub sada aastat diplomaatiliste suhete sõlmimisest paljude meie liitlaste ja partneritega, kes on seisnud meie kõrval heas, aga toetanud meid ka rasketel hetkedel.

Kuulume koos väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigusriigi põhimõttest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuride, identiteedi ja tavade mitmekesisust, sõnavabadusest ning inimõiguste järgimisest.

Viimasel kümnendil oleme näinud selle väärtusruumi mõjukuse ja ühtsuse murenemist. Reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ja Lääne ühise väärtusruumi püsimajäämiseks peame tegelema nende probleemide juurtega meie ühiskondades ning edendama ja tihendama koostööd demokraatlike riikide vahel.

Muutuvas maailmas on meie jaoks eluliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid üksteisest aru ning samuti ei seisaks me riigina enam iial üksi geopoliitika tõmbetuultes. Selleks peame oma välispoliitikas pingutama, et Läänemaailm säiliks ühise ja teovõimelisena ning et meie kuuluksime mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse.

Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud. Juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on COVID-19 pandeemia tekitanud ka ülemaailmse tervishoiu- ja majanduskriisi.

Autoritaarsed režiimid tegutsevad jõuliselt rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja selle toimimise aluste vastu, eirates nii põhivabadusi kui inimõigusi. Maailmas, kus suurriikide vaheline konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista.

Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord

Eesti diplomaatia töötab iga päev selle nimel, et Eesti julgeolek oleks hoitud ja kindel ning eesti rahvus, keel ja kultuur kestaks läbi aegade.

Rahvusvahelistest kokkulepetest ja demokraatlikest väärtustest lähtumine kaitseb Eesti rahvuslikke ja riiklikke huvisid ning moodustab osa vundamendist, millele toetub nii meie riigisisene areng kui ka stabiilsed ja rahumeelsed suhted teiste riikidega.

Eesti julgeolek sõltub meie enda diplomaatide heast tööst ja oskustest, meie kaitsetahtest ja meie mainest ning meie liitlassuhete tugevusest. Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ning seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse.

Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord. Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s, kus osaleme kõigi kolme tuumikülesande täitmises: kollektiivkaitses, kriisiohjes ja koostöises julgeolekus.

Koroonapandeemia näitas, et NATO on võimeline kiiresti reageerima ainukordsetele kriisidele ning et liitlassuhted on tugevad ka siis, kui omavahelised suhted on keerulised. Allianss on hea tervise juures. Sellel aastal vaatab NATO tulevikku, toimub tippkohtumine, kus arutatakse järgmise kümnendi tegevusplaani ning tõenäoliselt hakatakse uuendama NATO strateegilist kontseptsiooni.

Eesti huvides on, et NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine jätkuks, ka meie piirkonnas. Allianss peab jätkuvalt tulema toime nii otseste sõjaliste kui ka ebakonventsionaalsete ja uute ohtudega. On mõistetav, et NATO tegeleb lisaks otsesele Atlandi-ülese ruumi kaitsele ka globaalpoliitiliste küsimustega, koordineerides liitlaste julgeolekupoliitikat.

Julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus. Sellest sõltub liitlassuhte usaldusväärsus. Eesti kaitsekulutused ületavad juba pikka aega kahte protsenti meie SKT-st. Transatlantilised suhted ei saa aga põhineda ainult rahalisel osalusel, vaid on alati lähtunud huvist kaitsta ühiseid väärtusi, hoida rahu ja säilitada vabadus.

USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel on asendamatu, USA pühendumisel liitlassuhetele on praktiline ja sümboolne väärtus. Sellepärast töötame jätkuvalt Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelise usaldusliku liitlassuhte kinnistamise nimel nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises, sealhulgas sõjalise kohaloleku kaudu.

EL suudab end kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu

USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine, kuid see ei ole alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle. Vastupidi, Atlandi-ülese sideme tihendamine nii NATO raamistikus kui Euroopa Liidu - USA koostöö teljel peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Eesti toetab üheselt Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamist.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestada suutev liit ja seda mitte ainult lihtsates, vaid ka sellistes keerulistes küsimustes nagu seda on suhted Venemaa ja Hiinaga.

Me toetame algatusi, mis arendavad Euroopa Liidu kaitsevõimet, kuid rõhutan veel kord üle meie seisukoha: NATO-le ja tihedale Atlandi-ülesele koostööle USA-ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi.

Euroopa Liit suudab globaalses konkurentsis end kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu. Seepärast peame veelgi enam keskenduma vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sealhulgas vabakaubanduslepingute sõlmimisele.

Et hoida tihenevas globaalses konkurentsis initsiatiivi, tuleks taaselustada läbirääkimised vabakaubanduse ja investeeringute lepingu üle Euroopa Liidu ja USA vahel. See peab olema geopoliitilise Euroopa Komisjoni üks suur eesmärk.

Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitikate kujundamises. Meie enesekehtestamise strateegia Euroopa Liidus on tabavalt sõnastanud Lennart Meri, kes oli veendunud, et selleks peab olema: "jah!". Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik jah-sõna. Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama.

Eesti aktiivsel osalusel tehtud ühised otsused ja poliitikameetmed Euroopa Liidus võimendavad meie poliitikat ja ka Eesti majanduse arengut. 2020. aastal Euroopa Liidu pikaajalises eelarve ja taaskäivitamise kava küsimuses saavutatud kokkulepe oli Eesti jaoks oluline saavutus – tagasime vahendid Rail Balticu ehitamiseks ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks Ida-Virumaast Hiiumaani.

Käesoleval aastal algab Euroopa tuleviku teemaline konverents, mille arutelud peavad Eesti hinnangul keskenduma majanduse arendamisele, Euroopa Liidu globaalse rolli mõtestamisele ning digi-ja rohepöörde kujundamisele selliselt, et me ei jätaks ühtegi oma inimest sellest maha. Liikmesriikide parlamentidel peab neis tulevikuaruteludes olema kandev roll.

Eesti väiksus ei tähenda, et peaksime maailmapoliitikat kõrvalt vaatama. Vastupidi, Eesti peab kehtivat maailmakorda aktiivselt kaitsma. Meie huvide edendamine sõltub tihedast koostööst ja headest suhetest liitlastega, nii rahvusvahelistes organisatsioonides, regionaalses koostöös kui ka kahepoolsetes suhetes.

ÜRO Julgeolekunõukogus jätkame nii oma regiooni julgeolekuküsimuste tõstatamist – Ukraina, Valgevene, Venemaa – kui ka aktiivset tegevust kaugemate kriisikolletega. Sellel aastal veame Julgeolekunõukogu tööd ühe pealäbirääkijana Afganistani rahuprotsessi ja Liibüa relvaembargo teemal.

Samuti peame oluliseks rääkida kaasa aruteludel, kus käsitletakse kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Et meie pingutus ei jääks ühekordseks, oleme juba otsustanud kandideerida uuesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks 2050. aastal.

Mitmepoolses diplomaatias oleme lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE eesistuja kohta, osalemaks aktiivselt konfliktide lahendamises Euroopa Liidu naabruses ning edendades inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke norme, mis kõik ju meile Eestis korda lähevad.

Meie jaoks oluline on ka Euroopa Nõukogu, kus kaitseme koos samameelsete riikidega inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid.

Riigid peavad austama inimõigusi

Ka inimõiguste kaitse on julgeolekupoliitika osa. Eesti lähtub oma poliitikas sellest, et riigid peavad austama inimõigusi ja põhivabadusi, mis on üheks oluliseks eelduseks stabiilsetele riikidevahelistele suhetele ja edukale konfliktiennetusele.

Eesti inimõigusdiplomaatia eesmärk on nende, meie põhiseaduseski sätestatud põhimõtete kaitsmine rahvusvahelisel areenil. Sellest lähtuvalt on Eesti taas esitanud oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kohale aastateks 2026–2028. Esitan õige pea valitsusele heakskiitmiseks Eestile omaselt põhjamaisele mõtte- ja väärtusruumile toetuva inimõigusdiplomaatia tegevuskava.

Aina tähtsamaks välispoliitika teemaks on kujunemas kliimadiplomaatia, mille keskmes Eesti jaoks on energiapoliitika, kus oleme läbi tegemas rohepööret. Üleminek taastuvenergeetikale on Pariisi kliimaleppe keskne element.

Eesti peab haarama võimalusest selle kaudu energiamajandust kriisi taandudes edendada. Seda võimaldavad uued tehnoloogiad on juba olemas ja arenevad kiiresti edasi. Muutuv energiapoliitika mõjutab üldist geopoliitilist olukorda, millega tuleb ka Eestil julgeolekupoliitika kujundamisel arvestada. Esitan lähiajal valitsusele Eesti kliimadiplomaatia tegevuskava, mille üks komponent on Eesti pürgimine Arktika Nõukogusse.

Arktika Nõukogu välisministrite kohtumisel mais arutatakse Eesti taotlust saada organisatsiooni aktiivseks vaatlejaks. Vaatlejastaatus võimaldab süvendada regionaalset koostööd teiste Arktika Nõukogu riikidega ning annab Eesti teadlastele võimaluse selles kasvava tähtsusega piirkonnas kliimamuutuste ja keskkonna teemadel kaasa rääkida.

Eesti julgeolek sõltub ka turvalisest küberruumist. Oleme aastaid olnud rahvusvahelisel areenil aktiivsed küberturvalisuse eestkõnelejad ja teeme seda ka edaspidi. Eesti jätkab osalemist USA ja Ühendkuningriigi juhitud küberheidutuse koalitsioonis, et tugevdada meie kõigi küberjulgeolekut.

Rõhutan siinkohal, et küberruumis edukalt agressiooni tõrjumisel on demokraatlike riikide tihe koostöö määrava tähtsusega. Arenenud digitaalsete teenuste riigina saame elutähtsa taristu ja uute 5G-võrkude ülesehitamisel toetuda ainult turvalisele tehnoloogiale.

Mitmepoolse diplomaatia kõrval on meile kriitilise tähtsusega aktiivsed kahepoolsed suhted liitlastega. USA olulisusest kõnelesin eespool, aga nende kõrval on meile väga olulised meie liitlased ja partnerid Euroopas.

Kuigi Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, on ta endiselt tähtis osa Euroopa koostööst ja jääb meile oluliseks liitlaseks. Meie suhted on olnud tihedad erinevates valdkondades. Soovime, et Briti väed osalevad kollektiivkaitses Eesti pinnal ka edaspidi. Meie huvides on, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted oleks võimalikult lähedased.

2021. aastal tähistame diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva paljude meie liitlaste ja partneritega, mis annab meie kahepoolsetele suhetele kindlasti positiivse lisatõuke.

Eriti südamelähedased partnerid on meile muidugi Balti riigid ja Põhjamaad – meil on ühised väärtused, ühisosa ajaloos ja kultuuris ning suurepärane pikaajalise koostöö kogemus. Just nendega on koroonapandeemiast taastumisel eriti oluline läbikäimine nii majanduse, kaubavahetuse, investeeringute, keskkonna kui ka piirkonna julgeoleku tugevdamise seisukohast.

Regionaalne koostöö aitab suurendada Eesti ja kogu piirkonna konkurentsivõimet, sealhulgas arendada transpordi-, energia- ja digiühendusi. Üheskoos Läti ja Leeduga viime edasi Rail Balticu ning Balti riikide elektrivõrkude Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise, mida on tänuväärselt toetanud Euroopa Liit.

Kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi arendamist. Soome ja Rootsiga on 2021.–2022. aastal kavas panna kokku kahepoolsete suhete raportid, mis aitaksid kaardistada lähituleviku koostöövõimalusi, näiteks tuuleenergia ja ühise gaasituru kujundamise vallas.

Eestile on oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav Kolme mere algatus, mis vajab meie jätkuvat ja igakülgset tähelepanu. 2020. aastal koordineeris Eesti formaadi tööd ning võõrustas selle tippkohtumist. Samuti sai Eestist ametlikult Kolme mere algatuse investeerimisfondi liige ja investor.

Initsiatiiv on meile tähtis, sest annab võimaluse parandada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ühendust ning arendada suhteid oluliste liitlastega nagu USA ja Saksamaa. Soovin tunnustada nii presidenti kui eelmist valitsust Kolme mere algatuse edendamise eest.

Heanaaberlik poliitika ja käitumine

Eesti jaoks on Euroopa vahetus naabruses toimuv esmajärgulise julgeolekupoliitilise tähendusega.

Venemaa agressiivne välispoliitika, vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike väärtuste hülgamine ning Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise katsed mõjutavad otseselt meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda.

Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ei saa vaadelda eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil, ega ka Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikast.

Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma. Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma.

Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Krimm on endiselt okupeeritud, sõjategevus Ida-Ukrainas jätkub ja osa sellest on Venemaa käes – see määrab ka meie välispoliitilise tegevuse piirkonnas.

Eesti on Ukraina ja Gruusiaga süvendanud kahepoolseid suhteid, hoidnud nende territoriaalse terviklikkuse küsimust järjekindlalt fookuses rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus ja NATO-s.

Eesti jätkab ka Valgevene rahva demokraatiapüüdluste toetamist. Vägivald peab lõppema, poliitvangid tuleb vabastada ning alustada tuleb poliitilise dialoogiga, mille tulemuseks oleksid vabad ja demokraatlikud valimised.

Oluline on hoida kõrgel ka idapartnerluse poliitika laiemat ambitsiooni. Eesti huvides on tuua Euroopale majanduslikult, poliitiliselt ja väärtuspõhiselt lähemale need idapartnerid, kes seda soovivad. Eesti töötab selle nimel, et tänavu toimuks idapartnerluse tippkohtumine, kus soovime kinnitada selle järgmise kümnendi pikaajalised eesmärgid ja tegevused.

Aktiivne äridiplomaatia

Valitsus pühendub välispoliitikas Eesti majandusliku arengu toetamisele aktiivse äridiplomaatiaga, mille eesmärk on ekspordi, investeeringute ja turismi edendamine. Avatud ja ekspordist sõltuva Eesti majanduse areng on parimal võimalikul viisil tagatud rahvusvahelistel kokkulepetel ja reeglitel põhineva vaba kaubandusega.

Majandusarengu üheks eelduseks on välisinvesteeringute ligitõmbamine. Peame oluliseks sõlmida kahepoolseid investeeringute kaitse lepinguid ja aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevusele välismaal.

Kavas on kujundada investeeringute kaitse tegevuskava, mille eesmärk on kokku leppida põhilised töösuunad nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimisel.

Oleme oluliselt suurendanud meie äridiplomaatia haaret. Sel eesmärgil oleme avanud uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas, suurendame tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning kiitnud heaks Aafrika strateegia.

Tegelikult on iga Eesti saatkond meie äridiplomaatia esindus, kelle ülesannete hulgas on Eesti ettevõtete toetamine ning meile välisinvesteeringute meelitamine. Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eesti särav kuvand – et meid mitte ainult ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovaatilise ja tegusa ühiskonnana.

Ka arengukoostöö ja humanitaarabiga seotud tegevused toetavad Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tugevdavad meie positiivset mainet. Meie prioriteetseteks koostöö- partneriteks on ka siin idapartnerlusriigid – Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, aga laiendame tegevusi ka Aafrikas.

Eesti on Euroopa Liidu üks juhtriike digipöörde toetamisel arenguriikides. Meie kogemuse järele on väga suur nõudlus ning just selles teemas on avarad võimalused arengukoostöö ja äridiplomaatia sidumiseks, kaasates projektidesse Eesti erasektori asjatundmist.

Oluline on tulemuslik ja järjekindel välispoliitika

Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis. Sellest juhindume ka konsulaarvaldkonnas ja hoides head sidet üleilmse eestlaskonnaga. Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi (tuleviku)eesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele.

Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. Selle elluviimiseks on vajalikud uued eesmärgipärased ja Eesti tulevikku toetavad tegevused.

Oleme mõned sammud selle eesmärgi suunas juba astunud. Diasporaapoliitika väljatöötamiseks ja konkreetsete (arendus)tegevuste algatamiseks viisime sügisel läbi küsitlusuuringu. Selle tulemused annavad meile teadmise, milline on välismaal elavate eestlaste häälestatus, millisel määral nad soovivad Eesti elus kaasa lüüa ning mida nemad Eesti riigilt ootavad.

Diasporaa senisest tõhusamaks kaasamiseks loome välisministeeriumis diasporaa küsimuste erisaadiku koha.

Väikeriigi eduka toimimise jaoks on oluline tulemuslik ja järjekindel välispoliitika. Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud.

Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja viia ellu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Kinnitan, et Eesti diplomaatia on täielikult pühendunud meie julgeolekule, meie kodanike kaitsele ja meie inimeste heaolu kasvatamisele. Tugev välisteenistus ja ühiskondlik toetus, sealhulgas muidugi ka riigikogu abi, aitavad meil need eesmärgid ellu viia.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: