Viimastel nädalatel on kosmosehuvilised saanud kõigepealt hinge kinni pidades kaasa elada USA NASA kulguri Perseverance, tõlkes Visadus, maandumisele Marsi pinnale.

Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoni sõnul oli maandumine tehniliselt keeruline. "Seal oli mitu etappi, kuidas langevarjud avanesid, kuidas taevakraana raketi mootoritega pidurdas seda ja rihtis õige koha peale ja kuidas õige koha peale suur robot lasti nööridega," lausus ta.

Pärast esimest elevust seisab mitmesuguste uurimisvahenditega varustatud kulguril ees ringiliikumine ja pinnaseproovide võtmine. Kulgur maandus Jezero kraatris, mida peetakse kunagiseks jõe deltaks. Ühelt poolt otsitakse muistse elu jälgi, teisalt kõike seda, mis võimaldaks tänasel elusorganismil nimega inimene seal hakkama saada. Esimene eeldus oleks vesi.

"Praegu on seal kuiv kõrb, seal on üpriski külm, aga radariga on vaadatud orbiidilt, et pinna all peaks olema jääd. Osa sellest, mis on pinna all meeter või paar või sügavamal, on võimalik kasutada. Sellest saab õhku teha, sellest saab joomiseks vett teha, sellest saab taimedele vett, lõpuks tuleb seal toitu kasvatada. Vee otsing on kõige olulisem selleks, kuidas inimene saaks seal tulevikus elada," rääkis Gordon.

See ei ole aga ainus mure. Marsil peaaegu et puudub atmosfäärikiht ehk tegemist on õhuta vaakumit meenutava keskkonnaga, milles inimest ohustab ka radiatsioon. Kui kunagi tulevikus tõepoolest inimese jalg Marsile astub, siis tuleb sealt paari kuu jooksul tagasi tulla või oodata üle kahe aasta, mil Marss ja Maa taas lähestikku asuvad, ja kojusõit võtab vaid veidi üle poole aasta. See nõuaks juba kapitaalset sisseseadmist.

"Punkt üks, et saaks hingata kuidagi, et olla oma kapslis, mis hoiab rõhku inimese jaoks. Punkt kaks, et saaks sinna pinnasekihi peale. Oleks hea ligikaudu meeter saada pinnasekihti, siis see kaitseb radiatsiooni eest, ainult kapslist jääb väheks, et kaks aastat seal elada. Või minna koopasse elama, leida koobas soodsas kohas, kus leidub jääd, millest saab vett teha ja õhku. Või siis kuhjata seda pinnast elamiskapslite peale. Olen näinud ka visioone, kus kapslid tõstetakse raketist maha ja hakatakse Marsi pinnast kasutama nagu 3D printeri materjali," lausus Gordon.

NASA tegevjuht Steve Jurczyk nimetas käimasolevat Marsi missiooni imeliseks. "Teadus, tehnoloogia ja pinnaseproovide toomine maale. Aga see on ühtlasi osa meie suurematest plaanidest. See tähendab tõepoolest mõista Marssi ja tema arengut ja seda, kas seal on olnud elu, aga ka valmistumist inimese missioonideks Marsil. See on üks samm teekonnal selle eesmärgi saavutamise poole," rääkis ta.

Marsil ja marslastel on meie fantaasias ja kultuuris kaua olnud oma koht. Miks aga ikkagi tõsimeelselt Marsile minekust rääkida kuni isegi visioonideni atmosfääri loomisest ja sinna elama kolimisest välja?

Rauno Gordoni sõnul annaks see inimkonnale võimaluse elu jätkata, kui Maal peaks midagi vääramatut juhtuma.

"Üks mõte on, et oleks hea, kui inimene elaks rohkem kui ühel planeedil, et ei oleks ainult Maa. Võib juhtuda mingi suurem katastroof: pandeemia, asteroid, kliima, kõik võib hävida.  Kui mõelda pikemas perspektiivis, siis oleks hea, kui me oleksime mitmel planeedil. Marss on  kõige lähemal, järgmised variandid on Jupiter ja Saturni kuud, kus on ka võimalik luua elukeskkonda," lausus Gordon.

Lisaks NASA missioonile uurivad punast planeeti praegu ka Hiina ja Araabia Ühendemiraatide missioonid.