Kiik COVID-kiirteste vabamüüki endiselt ei lubaks

{{1614831720000 | amCalendar}}
Foto: Urmet Kook/ERR

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ei pea endiselt võimalikuks lubada vabamüüki antigeeni kiirteste, mis tuvastavad nakkusohtliku viiruskandja vaid 15 minutiga. Kiige hinnangul on kiirtestide puhul küllaltki suur oht valenegatiivsete tulemuste saamiseks, mis võib omakorda kaasa tuua uute inimeste nakatamise.

Kiirtestid on palju odavamad ja annavad tulemuse loetud minutitega, need on vabamüüki lubanud näiteks Austria. Kiirtestide üle arutab praegu aktiivselt ka Saksamaa, et saaks näiteks hakata piiranguid kultuurist maha võtma.

Kiik leiab aga, et tervishoius tuleb lähtuda usaldusväärsusest, täpsusest ja ka professionaalsusest, mis kiirtestide ja koduse testimise puhul tema hinnangul soovida jätavad.

"Need antigeeni kiirtestid näitavad teatud juhtudel haigust alles siis, kui ta on tõsiste sümptomiteni jõudnud. Ta ei näita seda siis, kui inimene on värskelt nakatunud või kui ta on nõrgalt sümptomaatiline. Ehk nende puhul on küllalt suurt oht valenegatiivsete tulemuste saamiseks. Eriti kui me ei räägi tervishoiuteenuse osutaja juures tehtud testimisest, vaid kodusest testimisest," ütles Kiik vastuseks ERR-i küsimusele, kas Eestis võiks kasvava nakatumise tõttu lubada kiirtestid vabamüüki, et inimesed saaksid end ise kahtluse korral kiirelt testida.

Kiik ütles, et eeltoodud põhjendused on peamine kaalutlus, miks Eesti pole hakanud kiirtestile erisusi tegema ja sarnane muster on ka paljudfe Euroopa Liidu riikide puhul.

"Ehkki meil tuuakse välja neid üksikuid näiteid, kes on kuskil ühte või teist asja prioritiseerinud, aga need on üksikud riigid, Euroopa Liidus on aga kokku 27 liiget."

Eesti eelistab PCR-meetodil testimisi teha Kiige sõnul seetõttu, et need on täpsemad, leiavad kiiremini positiivsed üles ja ei anna nii palju valenegatiivseid tulemusi.

"Ehk ei anna inimestele valearvamust ja valekindlustunnet, et ta on terve ja võib minna tööle, kooli või sõpradega kohtuma ja pärast nakatada kümneid teisi."

Samas möönis Kiik, et teatud kohtades kasutatakse ka antigeeni kiirteste, kuid need on siiski mõeldud terviseasutuste endi poolt kasutamiseks.

"Neid on tehtud hooldekodudes, neid võib kasutada haridusvaldkonnas erinevate suuremate kollete puhul, et kiiresti lokaliseerida ja tuvastada nakatunud. Aga hiljem tuleb ka ülejäänud negatiivsed inimesed üle testida PCR-testiga, mis võtab natuke kauem aega," sõnas Kiik.

Kiirtestid on praegu kasutusel asutustes ja ettevõtetes, kes on need tellinud näiteks maaletoojalt otse. Eesti kauplustes ja apteekides ei tohi neid praegu müüa.

"Praeguse seisuga ei ole selliseid antigeeni kiirteste turul saada, mis oleks mõeldud koduseks kasutamiseks Euroopa Liidu müügiloaga. Ehk et riikidel on võimalik teha teatud erisusi, kui on konkreetne tootja, kes seda taotleb, kui on konkreetsetele kriteeiumidele vastav test," rääkis minister "Aktuaalsele kaamerale".

Terviseamet arutelu ei välista

Terviseameti juht Üllar Lanno ütles, et terviseamet on valmis erinevate osapooltega kiirtestide temaatikal edasi läbi rääkima, kuid praegusel hetkel peaks riigi prioriteet olema mitte rohkem teste teha, vaid vähendada nakatumist. Lisaks leidis Lanno, et kodune testimine võib inimestele olla ohtlik.

"Testil ja testil on vahe. Üks test on see, mis läheb nina kaudu kehaõõnsusesse sisse. Ja igal materjalil võib olla katkemise moment, kas siis tehnilise tootlikkuse, praagi või mõne muu asja tõttu. Ja kui see asi, millega ninast proovi võetakse, murdub inimese vale käitumise tõttu, siis võib ta sattuda sealt edasi hingamisteedesse. Ja sellega tekitada oluliselt suurema tervisekahjustuse, kui on testi tegemise eesmärk."

Samas tõi Lanno välja, et näiteks Austrias on kiirtestid vabamüügis lubatud ja arutelu selle üle võib pidada ka Eestis.

"Ehk on olemas professionaalseks kasutamiseks mõeldud testid ja sellepärast nad sellesse kategooriasse kuuluvadki. Ja on olemas mõned testid, mida osad Euroopa riigid, nagu näiteks Austria on kasutusele võtnud ja nende üle arutelu saab kindlasti jätkuda. Ehk arutelu on vajalik ja terviseamet on valmis erinevate osapooltega seda teemat edasi jätkama, aga peaeesmärk peaks olema täna, et meil ei oleks vaja üldse nii palju testida. Ehk et meil ei oleks nii palju haigusnähtudega inimesi ja et me ise ei tassiks seda haigust laiali," sõnas Lanno.

Ettevõte taotleb kiirtestide kodukasutusse lubamist

Saksamaal lubatakse kiirteste kodus kasutada alates 6. märtsist. Neljapäeval saatis ettevõte Selfdiagnostics taotluse Eesti terviseametile. Terviseametist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et amet on taotluse kätte saanud ning vaatab selle läbi võimalikult kiiresti.

Kiige sõnul pole kiirtest nii täpne kui PCR test ehk inimene, kes on äsja nakatunud võib saada negatiivse tulemuse. Ettevõtte Selfdiagnostics juhatuse esimees Marko Lehes ütles, et need kaks testi ongi erinevad. Antigeenitest on tema sõnul täiendav võimalus PCR testi kõrval.

"Diagnoosimiseks on PCR kõige täpsem ja selleks ta arstkonna töövahendiks mõeldud on, aga täna me räägime läbipääsuks, et tuvastada, kas inimene on nakkusohtlik. Ma viskaksin siin õhku, et teatud olukordades on antigeenitest isegi täpsem kui PCR. Näiteks, kui inimene on koroonaviiruse läbi põdenud, siis PCR näitab ikkagi, et see inimene on positiivne," rääkis Lehes.

Lutsar: kiirtestidel võiks olla potentsiaal

Viroloogiaprofessor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et kiirteste on erinevaid ja tema suhtub nende kasutamisse positiivselt.

"Ma kindlasti näen, et nendel kiirtestidel võiks olla potentsiaal, ei ole ju kõiki vajagi saata PCR testile, mis on väga kallis. Võib-olla me saaks kiirtestiga välja skriinida need, kes lähevad PCR testile," rääkis Lutsar "Aktuaalsele kaamerale".

"See on väga hästi teada, et kiirtestide tundlikkus on madalam kui PCR testidel, aga jällegi inimesel, kel on sümptomid ja kus on palju viirust, võiks see test küll positiivne olla," lisas ta.

Kersna: kiirteste võiks kasutada koolides

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) hinnangul võiksid kiirtestid olla kasutusel näiteks selleks, et selgitada välja nakatunud koolides. Järgmisel nädalal arutab minister koolipidajate ja teadlastega kiirtestide kasutamise võimalusi koolides.

"Minu meelest ongi hästi oluline see, et me keskenduksime lisaks tulekahju kustutamisele, mis tähendab koolide kinnipanemist, ka sellele, kuidas me saame muuta kooli keskkondi viirusele ebameeldivamaks paigaks. /.../ Kindlasti kiirtestid on üks võimalik meede, kuidas kooli keskkonda paremini avatult hoida," rääkis minister.

Eestis on alates pandeemia algusest tehtud 953 734 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 69 193 ehk 7,3 protsenti testide koguarvust.

 

Toimetaja: Urmet Kook, Anne Raiste, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: