Maskide nappust ega nende hinnatõusu enam karta ei ole

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Isikukaitsevahendid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Koroonapandeemia vallandudes muutusid kaitsemaskid kõikjal maailmas defitsiidiks ning nende hinnad hüppasid lakke. Nüüdseks on aga tootmine nõudlusele järele jõudnud ja hinnad alla toonud ning uut maskipuudust enam karta ei ole, kinnitavad Eesti hulgimüüjad.

"Tavapärased majandusseadused kehtivad. Tootjad on oma võimalustega järele jõudnud, nõudlus on vähenenud ja see on ka hinnad alla toonud," ütles kaitse-, politsei- ja päästevarustuse müügiga tegeleva ettevõtte Eurosec omanik ja tegevjuht Toomas Villo ERR-ile.

Kui eelmisel kevadel müüdi kõige tavalisemaid maske 50 sendiga tükist ja äärmisel juhul võis hind ulatuda isegi kuni euroni, siis nüüd pakutakse samu maske viie sendiga või isegi veel odavamalt.

Villo rääkis et maskide suuremale pakkumisele ja hinnalangusele on kaasa aidanud ka see, et suure nõudluse järel on käivitatud palju uusi tehaseid või tootmisliine nende valmistamiseks. Lihtne tootmisliin võib maksta paarsada tuhat eurot ja sellise käivitamine ka Euroopas ei ole suur probleem.

Küll on kõrgema elatustasemega riikides tegutsevatel tootjatel raske konkureerida Aasia ettevõtetega selliste kaitsevahendite tootmisel, mis nõuavad suuremat inimtööjõudu nagu näiteks respiraatorid või kaitseülikonnad, tõdes Villo. Hiina ettevõtete eeliseks võib mõnel juhul olla ka väga suur tootmismaht, millega väiksemad tootjad ei suuda võistelda.

Mingil määral võivad Eestis maskide hinda veel üleval hoida konteinerite nappuse tõttu vahepeal viiekordistunud transpordihinnad ning ka see, et Eestis võib hulgimüüjatel olla veel ladudes varasemate, kallimate hindadega soetatud maske, mida ei taheta odavamalt ära anda.

"Vähekvaliteetsemad või koledamas pakendis maskid võivad riiulitele jääda," ütles Villo. Küll aga võivad tuntumad ja mainekamad firmad oma maskide eest jätkuvalt kõrgemat hinda küsida, lisas ta.

Maskide pakkumise tunnistas piisavaks ka ühe teise hulgimüüja esindaja, kes aga oma firma ega enda nime avaldada ei soovinud. "Täna on Eestis umbes 60 pakkujat, kes kirurgilisi maske müüvad. Kui kunagi müüdi maske 50-60 senti tükist, siis nüüd on nende hind hangetel kolm senti," tunnistas ta. "Isikukaitsevahenditest - maskid, respiraatorid, kitlid, kaitseülikonnad - ei tohiks enam puudust tulla," leidis anonüümsust palunud müügijuht.

Ka ravimite-, haigla- ning laboritarvete hulgimüügifirma Mediq tegevjuht Aare Järvelaid tõdes seda, et turu toimimine aitas maskivajaduse kiirelt rahuldada ja hinnad alla tuua.

"Kõige äärmuslikum hind mida mina nägin, oli üks euro ühe maski eest. Täna on aga rahandusministeeriumi ja Tallinna linnakantselei hangetel maski hind neli senti. Tõsi poes on hind natuke teine," rääkis Järvelaid. Tema sõnul on hinnad nüüdseks normaliseerunud ning ei ole näha, et need peaksid uuesti tõusma.

"Maskid on riigil nüüd väga soodsa hinnaga käes ja neid peaks olema võimalik ka abivajajatele jagada," rõhutas Järvelaid.

Seda, et maskide kättesaadavus enam probleemiks ei saa ning isegi mitte siis, kui sügisel peaks tulema järjekordne koroonalaine, usub ka Villo.

Uus teema: kiirtestid

Uus kuum meditsiinikaup on praegu aga koroonaviiruse kiirtestid, mida mõnes Euroopa riigi juba kasutatakse ning mida inimesed saavad endale ka koju osta, ütles Euroseci omanik Villo.

Sama rääkis ka anonüümsust palunud ettevõtja esindaja, kes aga lisas, et Eesti riik on seni sellistesse testidesse tõrjuvalt suhtunud.

"Praegu pole teste, mis oleks kodukasutuses lubatud. Kui aga näiteks oleks selline test, mille ka koroonaskeptik saaks endale koju osta ja ennast seal testida - võib-olla aitaks ka see kontakte vähendada," rääkis suure hulgimüügiettevõtte esindaja.

Kiirtestide teema aktuaalsusest rääkis ka Järvelaid, kelle sõnul Läti ja Soome juba tegutsevad selles suunas.

Nüüd on nappus kinnastest

Kõik kaitsevahendite hulgimüüjad rääkisid aga sellest, et nüüd on maailmas defitsiidiks muutunud lateks- või nitrüülkindad.

Kui enne pandeemiat tarbiti maailmas aastas umbes 300 miljardit paari selliseid kindaid, siis nüüd on nõudlus kasvanud 500 miljardile, rääkis Järvelaid.

Tema ja ka teiste hulgimüüjate andmeil põhjustab kinnaste nappust toormaterjali puudus. Nõudlust on aga kasvatanud see, kindaid on hakatud nüüd kasutatama ka neis riikides, kus seda varasemalt nii aktiivselt ei tehtud.

"Kindakriis jätkub ja paranemist ei paista. Hinnad on kriisieelse ajaga kasvanud kolm kuni viis korda," ütles Järvelaid. Tema sõnul on Eesti haiglad juba hädas ning samas tarnijad ei suuda lepinguid täita.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: