Rein Sikk: külakooli päästab valimistel kandideeriv õpetaja

Foto: Rauno Volmar / Vikipeedia

Tühjenevate asulate koolidele on tulemas rasked ajad. Mina olen seda meelt, et koolide uksed tuleb kohalikule poliitikale pärani valla teha, sedastab Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.

Mis küll kummitab külasid ja alevikke koroonast koledamini? Kohaliku kooli sulgemine! Koroona kaob, kooli kadumisest räägitakse mõru mekk suul veel kümnendeid. Neatakse otsustajaid. Unustatakse, et tegelikult võinuks pahandajagi ise otsustajate hulgas olla. Ehk teisiti otsustada.

Siit üleskutse. Tähelepanu, õpetajad külades-alevikes! Ja nüüd, vupsti, kõik volikokku ning kohalikel koolidel on neljaks aastaks tulevik hoopis helgem. Olen seda meelt, et koolide uksed tuleb kohalikule poliitikale pärani valla teha. Seeläbi maaharidusele selgem tulevik kindlustada. Kohalike valimisteni on jäänud üle 200 päeva. On selguse otsimise aeg.

Põhjendan, miks õpetajaid volikogudesse utsitan. Ikka isiklikest kogemustest. Tihti heliseb ju ajakirjaniku telefon ja kostab hüüatus: "No küll on põrgu lahti!" Üheks oluliseks ajakirjaniku appikutsumise põhjuseks ongi kohalike koolide kinnipanek, mis näib maailmalõpuna.

Tulebki siis minna vahemeheks. Kuulata neid, kes kooli olemasolus näevad küla kestmise garanti. Kuulata neidki, kes arvavad, et kolme õpilasega kooli pole mõtet hoida, kui seetarvis tuleb ametis pidada kolmeteistkümmet inimest, kütta suurt tondilossi. Tihtipeale kordub paljudes kogukondades aga sama muster. Reaalsest asja otsustamisest kohalikus volikogus on kõrvale jäänud kohalikud õpetajad, kohaliku hariduse spetsialistid. Nad nimelt pole volikogu liikmed.

Kümne aastaga on Eestis kinni pandud 285 kooli, teatas haridusministeerium. Kõikjal pole majade uksi igaveseks lukustatud. On liitmisi, reorganiseerimisi, ümberkujundamisi. See aga sisu ei muuda: kool läheb kinni. Hingel on valus. Ka siis, kui mõistus ütleb, et õigesti talitati.

Suletud koolide nimekirja lugemine on kurb kui matuserongi möödumine: Selja Algkool, Sargvere Lasteaed-Algkool, Roela Põhikool, Haanja-Ruusmäe Põhikool, Kaali Põhikool, Suure-Jaani Gümnaasium, Tihemetsa Põhikool, Juuru Gümnaasium, Kabala Põhikool, Paldiski Gümnaasium, Turba Gümnaasium, Kirivere Põhikool, Heimtali Põhikool, Jõõpre Kool, Järvakandi Gümnaasium, Puhja Gümnaasium, Kallemäe Kool, Nõva Kool, Lustivere Põhikool... Põhjused erinevad, aga kuna Eesti inimene on kooliusku, siis tundub iga sulgemine kui nüri väitsaga südames suskimine.

Tühjenevate asulate koolidele on tulemas rasked ajad. Mõnigi valdade ühinemisleping, mis väikekoolide sulgemise ära hoidis, lõpeb koos seniste volikogude toimimisega. Nüüd vaatavad rahakoti hoidjad kooli pidamisele uue pilguga. Ja kogukonna teha on, millise see pilk tuleb.

Tihti käib koolide üle otsustamine üle koolirahva peade. Näib, et volikogutegelased teevad pedagoogidele ära, ei kuula maal soola häält, lähtuvad vaid Exceli tabelist. Aga siin ongi lihtne võimalus, millest igal õpetajal mõelda. Nimelt kohalikku volikogusse kandideerimine.

Kahjuks valitseb koolirahva hulgas paljuski arusaam, et poliitika on susserdus, mis tuleb koolist kaugel hoida. Paraku on just kohalik poliitika, ka üks hääl vallavolikogus see, mis otsustab, kas kohalik kool jääb. On väga oluline, et otsustamises räägiksid väga kõva häälega kaasa kooliõpetajad.

Seega: mitte vaadata kõrvalt, olla osaline. Poliitika küla- ja vallatasandil pole tuumateadus. See on igapäevane õhk, mida hingame: kool, kirik, bussijaam, külakõrts, saun, raamatukogu, kultuurimaja, rulapark, lasteaed. Nende olemine või mitteolemine. Ja kui sulgeda, siis mõistlikult, et mõistetaks, miks.

Tõden lõpuks: tublil õpetajal on volikogusse pääsemine üsna lihtne arvestades ta poolt õpetatavate arvu ja sellest tulenevat tuntust. Tublide õpetajate, maal soola, külaintelligentsi massiline volikokku tulemine saab kohalike esindusorganite sisu vaid paremaks muutuda. Maailma parimaks, nagu soovitas president Eesti sünnipäevakõnes. Me oleme seda väärt!


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: