Iga mahetoode pole veel mahe: toote päritolu ausust saab juba poes kontrollida

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mahetoode müügisilt, millel on ära toodud järelevalveasutuse kood. Autor/allikas: Grete-Liina Roosve/ERR

Kui poes või turul müügil oleva puu- ja köögivilja juurde on kirjutatud mahetoode, ei pruugi see aga alati tõele vastata. Õige ja ausa mahetoote tunneb ära vastava märgise järgi, kui seda pole, on aga alust kahelda mahekauba tõelisuses.

Ökotoodete ostmiseks ei pea enam eraldi ökokauplusesse minema, sest mahekaup on jõudnud müügile ka tavaliste toidupoodide lettidele. Lahtiste puu- ja köögiviljade juures ei piisa aga ainult sõnade "mahe" või "öko" kasutamisest.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Marge Thetloff ütles ERR-ile, et pakendamata puu- ja köögivilja puhul viitab mahesertifikaadile vastav kleebis hinnasildil.

Eestis on mahetoodetel aga kaht tüüpi mahemärgiseid. Üks on Eesti oma ümmargune ökokleebis ning teine on Euroopa Liidu mahetoote logo.

EL-i mahetoodete märk. Autor/allikas: Põllumajandus- ja toiduamet.

"See tähendab, et nad vastavad rangetele tootmis-, veo- ja ladustamistingimustele. Pakendatud mahetoidu müümisel on kohustuslik kasutada EL-i mahetoote logo, päritolutähist ja järelevalveasutuse koodi," selgitas Thetloff.

Samas võib poest või turult leida lahtisi puu- ja köögivilju, mille kõrvalt ökokleebist leida ei õnnestu, kuid toote kohal seisab silt kirjaga "mahe".

"Kui pakendamata mahetoote juurde on lisatud ökokleebis või EL-i mahelogo, siis on ettevõte kontrollsüsteemi kuuluv ja seal müüdavad tooted on kontrollitud ja mahedad," sõnas Thetloff ja lisas, et toote juures peab olema ka kontrollasutuse kood.

Sertifikaatidega naljalt skeemitada ei anna

Biomarketi tegevjuht Priit Mikelsaar selgitas ERR-ile, et nende kauplustes on hinnasildil alati märgitud puu- või köögivilja päritolumaa ning sertifikaadi kood, kleebist aga puu- ja köögiviljadele ei lisata.

"Kui meilt küsitakse mõne toote kohta sertifikaati, siis saame meie selle maaletooja käest. Ise eraldi me tooteid üle ei kontrolli," ütles Mikelsaar ja lisas, et maaletootjatel on sertifikaatidega skeemitada väga keeruline.

Seesugused valetamised ja rikkumised tulevad Mikelsaare sõnul välja, vahel läheb selleks lihtsalt natuke kauem aega.

"Enamasti need pettused tulevad välja. Mitte läbi testide, vaid näiteks keegi partner ütleb või naabertalunik annab teada, et nägi oma naabrit õunapuud taimekaitsevahendiga pritsimas," ütles Mikelsaar.

Ta tõi välja, et näiteks Saksamaal ja Rootsis oleks see üleriigiline skandaal, kui mõni ökokauplus või tootja sertifikaatide kohta valetaks.

"Ma puu- ja juurviljade puhul ei mäleta, et meil oleks sertifikaadiga mõni jama olnud. Küll aga on üle-Euroopalisi tagasikutsumisi olnud kuivainete ja teravilja osas, kus laboriproovid on näidanud pestitsiidide olemasolu," selgitas Mikelsaar.

Mikelsaar sõnas, et vahel on müügis ka kodumaine talutoodang, kuid siis sellele mahesilti juurde ei panda. Ta täpsustas, et iga suvalise tootja käest kaupa müügile ei võeta, sest toote pärisolus tahetakse alati kindlad olla.

Eesti tootjad on enamasti ausad

Eesti talukaupa müüvate Taluturu kaupluste tegevjuht Merle Vall selgitas ERR-ile, et Eesti tootjate puhul sertifikaatidega probleeme ei ole.

"Eesti mahetootjatel on sisemine tarkus nii suur puu- ja köögiviljade puhul, seal mitteminigisugust trikitamist küll ei ole," ütles Vall.

Ta selgitas, et 2010. aastal, kui Taluturg oma tegevust alustas, võisid üksikud kahtlused tootjate puhul olla, kuid praeguseks on kõik väga punktuaalsed ning peavad reeglitest kinni.

"Meil on kauplustes nii, et salatid ja porgandid ja muud köögiviljad laseme me tavaliselt eraldi pakendada. Siis põllumehed panevad ise sildid peale ja vastavad numbrid juurde ja neid on lihtne kontrollida," täpsustas Vall.

Küll aga vihjas ta, et sertifikaatidega võib probleeme olla välismaistel tootjatel, kuid Taluturu poodides on müügil ainult kodumaine toodang.

Mahetoote müügisilt ökotoote kleebisega. Autor/allikas: Grete-Liina Roosve/ERR

Kaubamaja AS-i toidukaubanduse juht Igor Grudkin ütles ERR-ile, et Kaubamaja ise mahetootjate sertifikaate ei kontrolli.

"Meie usaldame maaletoojatele ja ka kohalike tootjatele antud sertifikaate. Järelkontrolli teostab ja sertifikaate kontrollivad ning väljastavad Eestis maaeluministeeriumi allasutused," lisas ta.

Kolmandatest riikidest pärit kaupadel EL-i märgist olema ei pea, küll aga on vajalik samaväärne sertifikaat

Kui mõni eksootilisem puuvili võib küll päritolumaal olla täiesti aus mahekaup, siis ei tähenda see veel, et EL-is ja Eestis seda ökotootena tunnustada saaks.

Marge Thetloff selgitas, et kolmandast riigist pärit toodete puhul pole otseselt EL-i ökomärgist vaja, kuid päritolumaa mahepõllumajanduse tingimused ja kontrollimise kord peavad olema EL-iga samaväärsed.

"Tingimustele vastavust kinnitab iga imporditava mahesaadetisega kaasas olev kontrollsertifikaat, mille on välja andnud selleks õigust omav kolmanda riigi kontrollasutus. Sertifikaadi on omakorda kinnitanud pädev asutus selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu tooteid imporditakse," selgitas ta.

Seega piisab, kui mõne kolmandast riigist pärit puu- või köögivilja juures on kontrollsertifikaadi kood. Tavatarbijale koodi peal olevad numbrid küll midagi ei ütle, niisiis tuleb loota importija ja edasimüüja aususele.

Samas on Thetloffi sõnul EL-i ülesed kontrollsüsteemid niivõrd tugevad, et võltsitud sertifikaatidega kaup müügile ei jõuagi. Ta lisas, et importijate sertifikaate kontrollib PTA ning ettevõte peab end registreerima ka maksu- ja tolliametis.

Euroopa Liidu ametkondadel on aga mitu ühist infosüsteemi, mille kaudu toimub infovahetus ning kus ametnikud saavad kontrollida sertifikaate, täpsustas ta.

Ainult maheregistreeringuga ettevõtted tohivad mahekaupa müüa

Thetloff selgitas, et kõik Eesti ettevõtjad, kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusega, peavad olema kantud PTA registrisse.

Kaupmehed, kes tootjate kaupa edasi müüvad peaksid Thetloffi sõnul aga vastavat sertifikaati alati kontrollima.

"Kui kaupmees või edasimüüja ostab põllumehe käest maheköögivilju selleks, et neid mahedalt edasi müüa või kaupluses pakendamata kujul lõpptarbijale müüa, peab ta olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel ehk liitunud mahe kontrollsüsteemiga. Ainult kontrollsüsteemi kuuluv, ehk tunnustatud ettevõtja saab müüja tooteid mahemärkega," täpsustas ta.

Amet kontrollib spetsialisti sõnul ettevõtteid vähemalt kord aastas. "Kui ettevõtte kontrollimisel selgub, et mahekaubana müüdavad tooted ei olegi tegelikult mahedad, algatatakse ettevõtte suhtes menetlus ja tehakse vajadusel vastavad ettekirjutused, kui tegemist on tarbija petmisega," lisas ta.

Nõuded mahetootjaks saamisel on aga ranged, näiteks on üleminekuperiood tavatootmiselt mahetootmisele viljapuuaedade puhul koguni kolm aastat.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: