Neli aastat tagasi otsustasid Võrumaa omavalitsused, et haridusasutustes pakutav toit peaks vähemalt 20 protsendi ulatuses olema valmistatud mahetoorainest ja kui vähegi võimalik, siis ostetud kohalikelt talunikelt. Nüüd, kus eesmärk on küll täidetud, on selgunud, et Võrumaal on mahetoidu kasvatajaid ja tootjaid vähe.

"Tegelikult meil selle protsessi juures on saanud selgeks, et meil see mahetooraine võiks olla võimalikult kohalik, aga tegelikult meil ikka siin kohapeal seda mahetoorainet aastaringselt saada ei ole. Seetõttu me oleme ettevõtluse suunas astumas esimesi samme, et kohalikku mahetoorainet rohkem tekiks. Me oleme avaliku ja erasektoriga koostöös arendamas Obinitsa aiasaaduste väärindamise keskust," rääkis Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots.

Võrumaal Parskepa koolis on suutnud kooli kokk mahetoidu osakaalu hoida isegi üle 20 protsendi. Direktor Aigi Sikkali sõnul oleks see ilma riigi toetuseta olnud väga keeruline.

"Üks asi on riigi toetus, et saab seda kvaliteetsemat toitu valmistada, aga mina ütlen, et kokkade motivatsioon on väga oluline. Kooli kokk peab ka tahtma ja väärtustama, et meie lapsed saaksid tervislikumalt toituda," ütles Sikkal.

Mida suurem on mahetoidu osakaal lastele pakutavas lõunas, seda suurem on riigitoetus.

"Tänu sellele meie maakonnas kõik kohaliku omavalitsuse haridusasutused on hakanud mahetoitu kasutama. See on olnud hea stiimul," sõnas Võrumaa arenduskeskuse projektijuht Kaja Kesküla.

18 aastat Parksepa koolis kokana töötanud Svetlana Hinn tõdes, et mahetooraine kvaliteet on aastatega paranenud, kuid kohalikku maheköögivilja on aeg-ajalt keeruline leida.

"Köögivilju võiks olla suuremas sortimendis. On jäänud kartul, porgand, kapsas, sibul. Ei ole eriti midagi võtta, sügisel eriti, kui kõigil on kabatšokid, tsukiinid, aga meie neid ei saa, meile tuuakse ikka Itaaliast või kust iganes. Võiks kodumaist olla rohkem," rääkis kokk.