Riigikontroll: analüüsid ei näita sisse söödavate taimemürkide tegelikku kogust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Köögiviljalett turul.
Köögiviljalett turul. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võtab veterinaar- ja toiduamet proove peamiselt kohalikust toidust, mis on märksa puhtam. Seetõttu ei peegelda analüüsid sisse söödavate taimemürkide tegelikku kogust, selgus riigikontrolli auditist.

"Olgugi et Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võetakse proove peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam, ning analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje," tõdeti auditis.

Eestlaste ostukorvis on importkaup kolmveerand puuviljadest, 66 protsenti värsketest ja külmutatud marjadest, 64 protsenti makaronitoodetest ja 43 protsenti värsketest köögiviljadest. Samas võeti aga Eestis 67 protsenti proovidest hoopis siin kasvatatud või valmistatud toidust ja ainult 33 protsenti importtoodangust. See pole riigikontrolli hinnangul ostukorviga proportsioonis.

"Näiteks oli Soomes võetud proovidest vaid 16 protsenti omamaisest toidust, 84 protsenti proovidest võeti importtoidust. Ning Eesti kohalikust toidust võetud proovides oli omakorda ebaproportsionaalset suur mahetoodete osakaal - ligi kolmandik," tõi audit välja.

Eesti puu- ja köögiviljades on kaks kuni kolm korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes. Mahetooted taimekaitsevahendite jääke eelduste kohaselt ei sisalda. Veterinaar- ja Toiduameti raporti seireandmed näitavadki, et taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamisi leitakse järjest vähem: aastatel 2004–2010 oli selliseid proove keskmiselt 3,6 protsenti, aga 2011–2017 vaid 0,8 protsenti.

Siiski peaksid veterinaaramet ja maaeluministeerium inimestele taimemürkide jääkidega seotud riskide kohta riigikontrolli hinnangul rohkem teavet andma.

Riigikontroll seab veterinaarameti metoodika kahtluse alla

Riigikontrolli hinnangul võib tarbijatele esitatava info pinnalt tekkida ekslik arusaam, et kõiki taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse kõikides võetud proovides. Tegelikult uuritakse aga ühe konkreetse toimeaine sisaldust ainult osas proovides, kuid avalikkusele jääb mulje, et see aine puudus kogu analüüsitud toidus.

"Kuna võimalikke mõõdetavaid saasteaineid on üle tuhande, siis on selge, et tuleb keskenduda Eesti puhul ennekõike nende toimeainete kindlakstegemisele, mille kasutamine on siinmail levinud, ning importtoidu puhul on vaja tekitada taustteadmine, milliste pestitsiidijääkide otsimisele keskenduda. Tekkida ei tohiks olukorda, kus uurimata jäävad kemikaalid, mida toit suure tõenäosusega võib sisaldada," ütles auditiosakonna peakontrolör Ines-Metsalu Nurminen.

Peakontrolör tõi välja, et muu hulgas mõjutab toidu puhtuse statistilisi näitajaid ka andmete töötlemise metoodika. Selle järgi arvestatakse enne piirnormidega võrdlemist taimekaitsevahendite jääkide laboritulemustest 50 protsenti maha.

Veterinaarameti hinnangul ei vasta ainult need toiduanalüüside vastused nõuetele, mis ületavad piirnormi ka pärast seda, kui saadud analüüsivastusest on pool maha arvatud. Amet lähtub enda kinnitusel Euroopa toiduohutusameti juhendist.

Riigikontroll on seisukohal, et Euroopa toiduohutusameti juhendi eesmärk on reguleerida olukorda, kui tekib vajadus toidukäitlejat sanktsioneerida. Sel juhul võib kasutada Euroopa Liidus aktsepteeritud laiendatud mõõtmismääramatust ning teisendada laboritulemused tootja kasuks, lahutades tulemusest 50 protsenti juriidiliste vaidluste vältimiseks.

"Laborianalüüside tulemuste kasutamisele toidust tulenevate ohtude kindlaksmääramisel ega tarbijale esitatavale infole ei peaks seda meetodit kohaldama," sedastas audit.

Eesti inimesed sõid ära 3,8 tonni ohtlikke viinamarju

Riigikontrolli hinnangul keskenduvad maaeluministeerium ning veterinaaramet toidu juriidilistest nõuetest kinnipidamise kontrollile ehk piirnormide ületamise tuvastamisele, kuid on tähelepanuta jätnud asjaolu, et tegelikud terviseriskid tulenevad sellest, kui palju ja kes jääki sisaldanud toitu sööb.

Mõnes analüüsitud toiduaines on olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa vähe ja mitte igapäevaselt. On puuvilju, mis sisaldavad kümmekonna taimekaitsevahendi jääke, mille koosmõju organismile pole teada.

"Lisaks tuvastas riigikontroll, et kiiresti riknevate puu- ja köögiviljade puhul ei ole tagatud, et ohtlikus koguses taimekaitsevahendite jääke sisaldav toit korjataks müügilt ära enne, kui see jõutakse ära tarbida. Selle põhjuseks on, et ohtlike ainete sisalduse tuvastamine ning sellest asjaosaliste teavitamine võtab aega kuni kuu ning selle ajaga jõutakse enamik puu- ja köögivilju juba ära müüa ja ära süüa," nenditi auditis.

Näiteks tuvastati 2015. aastal, et Itaaliast pärit viinamarjad sisaldavad lubatust 80 korda suuremas koguses taimekaitsevahendi toimeaine formetanaadi jääke. 20 kilogrammi kaaluvale lapsele oleks olnud ohutu seesuguseid viinamarju tarbida 20 grammi. 3,8 tonni neid viinamarju jõudis aga kõik tarbijateni.

Riigikontroll soovitab avalikustada analüüside andmed selliselt, et inimene saaks toidu tarbimisel teha teadlikke valikuid.

"Tulemuste esitamisel tuleks lähtuda tegelikest laboritulemustest. Samuti tuleks koguda infot selle kohta, millistest taimekaitsevahendite jääkidest on inimesed enim ohustatud, ning tagada, et analüüsitaks seda toitu, mida tarbitakse kõige rohkem ning mille kasvatamisel on kasutatud enim taimekaitsevahendeid. Lisaks peab veterinaar- ja toiduamet olema võimeline hindama, kas ja millised tarbijarühmad on toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide tarbimisest ohustatud," loetles riigikontroll.

Ministeerium ja amet: takistuseks on raha

Maaeluministeerium ja veterinaaramet olid nõus, et taimekaitsevahendite jääkidega seotud riske tuleks põhjalikumalt hinnata, kuid selleks oleks vaja rohkem raha. Riigikontroll ei olnud sellega nõus.

"Riigikontroll peab oluliseks toonitada, et info kogumist, analüüsimist ja inimestele esitamist on võimalik oluliselt parandada ka juba olemasoleva raha abil, kuna meie kõigi eesmärk on suurendada arukate ja teadlike tarbijate hulka," rõhutas riigikontroll.

Veterinaaramet on nõus parandama vead tarbijate teavitamises ning hindama toidu ohtlikuks tunnistamisel lisaks jääkide piirnormide ületamisele ka inimeste terviseriske.

Auditis märgiti, et Eestis kasvatatud toidu puhtus ja ohutus on kesksel kohal mitmetes riigi strateegiadokumentides.

"Võiks eeldada, et puhta toidu kuvandi tagamiseks kogutakse ja analüüsitakse infot Eesti toidus sisalduvate kemikaalide kohta süstemaatiliselt, paraku see nii aga ei ole. Ülesannete jaotamine eri ametite vahel on tekitanud olukorra, kus analüüsivastutus hajub," järeldas riigikontroll.

Põllumajandusamet ja veterinaaramet mõistavad porgandit erinevalt

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides, et osa toiduohutusega seotud probleemidest leiaks lahenduse, kui maaeluministeeriumi valitsemisalas jõutaks kokkuleppele selles, mis on porgand.

"Tuleb välja, et põllumajandusametile on porgand taim ning veterinaar- ja toiduametile toit. Kui küsida mõlemalt asutuselt, kas Eesti toit on muutunud puhtamaks, siis esimeselt ei saa vastust seetõttu, et nemad ei pea toiduohutuse valdkonda enda kohustuseks ja ei kogu toiduohutuse hindamiseks vajaliku üldistusega infot – nemad hindavad ainult taimetervist. Veterinaar- ja toiduamet seevastu ei saa sellele küsimusele vastata, sest nemad ei vastuta Eesti toidu kasvatamise eest ega kogu infot taimekasvatuse käigus kasutatud taimekaitsevahendite kohta," osutas Holm paradoksile.

Riigikontrolör toonitas, et tarbijad tahavad lisaks Eesti toidu puhtusele olla kindlad, et Eestis müüdav toit tervist ei kahjusta ning et maaeluministeeriumi ning veterinaarametit saaks usaldada, kui nad ütlevad, et võime süüa ükskõik millist müügil olevat toitu, kartmata, et selles sisalduvad kemikaalide jäägid võiksid tuua sööjale terviseprobleeme.

"Kui toidus võib leiduda jääke, mille kohta ühed teadlased ütlevad, et need võivad põhjustada probleeme, ja teised teadlased ütlevad, et see pole tõendatud, siis tahame sellest vaidlusest teada. Selleks, et saaksime teha ise oma valikuid enda ja oma pere heaolu nimel," lausus Holm.

Erinevate taimekaitsevahendite jääkide liiga suurel hulgal organismi kuhjumisega seostatakse näiteks vähki haigestumist, autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, hormonaalsüsteemi häireid, loote väärarenguid jm.

Aastas tehakse toidust keskmiselt 350 taimekaitsevahendite jääkide laboriproovi. Laboriproovide tulemuste põhjal koostatud aruanded avaldab VTA üldistatud kujul kord aastas oma kodulehel.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: