Koroonapiirangute tõttu püsisid inimesed koolivaheajal paiksemad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Telliskivi trammipeatus Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Statistikaamet alustab valitsuse suunise järgi mobiilioperaatoritega läbirääkimisi, et alustada taas liikumisanalüüsi. Mobiilioperaatorite ja linnavalitsuse andmetel püsivad inimesed rohkem kodus kui mullu samal ajal, veebruari alguses liikusid inimesed ringi aga pea eriolukorra eelsel tasemel.

Liikuvusanalüüsi eesmärk on aidata hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele ning hinnata nakatumisohu arengut. Sama metoodikaga liikumisanalüüsi tegi statistikaamet eelmisel aastal kevadise eriolukorra ajal.

Statistikaameti peadirektori asetäitja Andres Kukke sõnul algasid läbirääkimised mobiilioperaatoritega reedel ja amet loodab koostöö alustamises kokkuleppele jõuda järgmise nädala lõpuks.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul väga olulist langust ei ole, eelmise aastaga võrreldes 10-15 protsenti, aasta algusega võrreldes aga nii suuri muutusi ei ole. "Mida võib täheldada ühistranspordi puhul – just viimane nädal on pisut langenud tipptundide vaheline aeg ehk n-ö niisama transpordis sõitjaid on jäänud vähemaks. Need aga, kes peavad minema tööle või kusagile kindlaks ajaks, nende arv on jäänud samaks," sõnas ta.

Uute piirangute ajal on langus Novikovi sõnul olnud väga marginaalne, aga seda on tunda nii ühistranspordis liikujate kui autosõitjate seas. "Kui me vaatame parkimist eelmise aastaga võrrelduna, siis on parkimise tulu langenud umbes poole võrra, nii et ka seal on näha langust," rääkis ta.

"Kui me vaatame näiteks kesklinna asutusi või milleks liiguti kesklinna, siis ei ole vaja palju nuputada, nähtavasti on see teenindussfäär, mis on end viinud võimalusel distantsile. Sama on ka pangandusega, selleks, et saada panka peab aja ette broneerima ja kõik need võimalused on viidud digitaalseks," märkis ta.

Ka tipptund on abilinnapea sõnul nihkunud hilisemaks kui ta oli varasemalt ja on laialivalguvam. Kui varem läksid inimesed tööle või kooli täpselt kella kaheksaks või üheksaks, siis paistab, et tänavu on tööandjad andnud töötajatele vabamad käed. 

Pühadel ja koolivaheajal on inimesed varasemast paiksemad

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann rõhutas, et analüüsitavad andmed on anonüümsed ning neid ei saa siduda konkreetsete klientidega. Kodupaigana arvestatakse kohta, kus registreeritud seade veedab kõige rohkem aega. Samuti ei saa andmete järgi registreerida, kas inimene käis näiteks üksinda metsas jalutamas või suures kaubanduskeskuses.

"Arvutame välja sellise punkti, kus seade veedab suurema osa oma öödest. Me järeldame, et suurem osa inimesi magab kodudes ja sellepärast ütleme, et mõõdame seda osakaalu ajast, kui tundub, et inimene on kodus ja kui palju oma ajast ta viibib kusagil mujal," ütles ta.

Ploomanni sõnul oli aasta lõpus selgelt tunda, et inimesed olid pühade ajal paiksemad ja veetsid rohkem aega kodudes. "Pärast aasta lõppu jaanuaris kuni veebruari poolepeale inimesed hakkasid rohkem ringi käima ja tegelikult see kodus püsimine või paiksus läks ikkagi väga aastatagusele tasemele ehk tasemele, mis oli enne eelmise aasta eriolukorda. Nüüd on näha teatavat võnget, veebruari kolmandast nädalast."

"Saab öelda, et need sõnumid, mis ka valitsuse poolt on välja öeldud, et inimesed olge paiksemad, ärge liikuge nii palju ringi, tundub, et veidikene mõjub," nentis Ploomann. Tema sõnul on muudatust näha kõikides maakondades ja suuremates linnades.

Samuti on püsisid inimesed paiksemad tavapäraselt väga aktiivsel koolivaheaja perioodil. "Koolivaheaja nädal tavapäraselt on selline, kus liigutakse tavapäraselt palju ringi, aga selle aasta veebruari viimane pool näitab rohkem kodus püsimist ja pigem vähem kodudest välja minemist," märkis ta.

Telia kommunikatsioonijuhi Katrin Isotamme sõnul näitas talvise koolivaheaja nädala anonüümsete liikuvusandmete analüüs, et suuremates linnades langes koolivaheajal linnasisene liikumisaktiivsus kuni 20 protsenti.

"Samal ajal linnade ja maakondade vaheline liikumine – näiteks Tallinnast Lõuna-Eestisse ja saartele, Tartust saartele, Pärnu-Kihnu vahel – kasvas, ilmselt liiguti maakodudesse jne," lisas Isotamm.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: