Lisaks arendatakse kaitseväe juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sh NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist sidesüsteemi, teatas kaitseministeerium.

Kalle Laaneti sõnul on kaitseministeerium alustamas n-ö tuleviku mereväe projekti, mis peaks suunama Eesti ja ka teiste riikide merevägede nägu 10-15 aasta pärast.

Laaneti sõnul plaanitakse nii 1. kui 2. jalaväebrigaadi juures arendada välja välihaigla lahendused.

Välihaigla komplekteerimisel on suures osas kasutatud Eesti ettevõtjate pakutavaid lahendusi. Kaitseministeerium toetab nelja-aastasel perioodil Eesti kaitsetööstuse arengut ja kaasrahastab ettevõtete kõrge ekspordipotentsiaaliga teadus-arendusprojekte 3,2 miljoni euroga.

Uue arengukava perioodil hangitakse hinnanguliselt rohkem kui pool teenustest ja toodetest kodumaistelt ettevõtetelt.

Uue arengukavaga on plaanis kasutusele võtta uued käsitulirelvad, kuulipildujad, tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid ja miinipildujad.

Arengukava raames suurendatakse investeeringuid Kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitse üksuste relvastusse ja varustusse. Kaitseliidu iga-aastane tegevustoetus ulatub 2025. aastal 43,7 miljoni euroni, millele lisanduvad maakaitseüksustele tehtavad hanked. Jätkatakse põhimõttega, et Kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaste ülesannetega kaitseväe üksustega.

Lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad selle arengukavaga kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid ning sõjaväepolitsei kompanii.

Suuremahulisematest hangetest soetatakse transpordivahendeid. Samuti parandatakse sõdurite kaitstust killu- ja kuulivestida, öövaatlusseadmetega, dekontamineerimisvahenditega ja soetatakse lasermatkeseadmed, mis võimaldavad piiratud väljaõppetingimustes kompaniitasemel üksustel realistlikult ja tõhusalt kokku harjutada.

Endiselt pööratakse tähelepanu piisavate laskemoonavarude tagamisele. Aastatel 2022-2025 investeeritakse laskemoona 135 miljonit eurot, millele omakorda lisandub täiendavalt riigi kaitseinvesteeringute programmi iga-aastased vähemalt 20 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse, mille määramisel lähtutakse riigikaitse arengukavast, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest.