"Olukorrast riigis": valitsus saagu aru, et ettevõtete toetamine ei ole jooksev kulu

Foto: Kairit Leibold/ERR

Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" valitsuse kehtestatud piirangute üle. Riikoja sõnul võiks valitsus aru saada, et ettevõtete toetamine piirangute ajal ei ole jooksvate kulude katmine, vaid investeering.

Indrek Lepik ütles, et me oleme vaikselt jõudnud etappi, kus uus valitsus tunneb, et ta peab midagi jõuliselt tegema. "Muidugi on need koroonanumbrid hirmutavad. Aga samas meil terendab oht natuke üle pingutada asjadega, mis ei anna tulemust. Kui ma lugesin, et inimeste liikumist võiks õues piirata, siis mulle tundus see päris hullumeelse jutuna," ütles Lepik.

Hindrek Riikoja näiteks komandanditunni kehtestamist Eestis väga tõenäoliseks ei pea. "Ma arvan ka, et avalikkus ei lepiks nende piirangutega. Aga see, et me paneme täiesti kinni kaubanduse, et me paneme kinni toitlustuse, on täiesti reaalne. Ühiskonna üldine foon on tänasel hetkel selline, et sellega lepitakse. Et seda tuleb teha oli selge juba kolm nädalat tagasi ja valitsusel ei jätkunud tollel hetkel seda julgust ja meelekindlust neid piiranguid kehtestada. Me oleme kaks-kolm nädalat juba kaotanud. Sellest on kõige suurem kahju," lausus Riikoja.

Riikoja heitis veel valitsusele ette seda, et piiranguid kehtestades ei pane valitsus nendele kõrvale kompensatsioonimehhanismi. "Kahjuks me kuuleme neid Kaja Kallase küünilisi avaldusi, kus ettevõtjad peavad olema ise rasvu kogunud jne," ütles Riikoja.

"Kõige valusamalt kõlab jutt sellest, et jooksvateks kuludeks ei tohi kasutada laenuraha. Saage lõpuks ometi aru. Kui te panete kinni kaubanduse, toitlustuse ja siis maksate mingisugust kompensatsiooni ettevõtetele, siis need ei ole jooksvad kulud. See ongi investeering. See on investeering sellesse, et kui pooleteise kuu pärast saame need ärid uuesti lahti teha, siis nad saavad samast kohast jätkata. Ei teki olukorda, kus kõike tuleb alustada nullist," sõnas Riikoja.

Lepik märkis, et otsus palgatoetuste kohta siiski sel nädalal tuli. "Ma mõistan, et sektorid ei ole sellega rahul, see on lühiajaline meede ja muudab ka aprilli ja mai samuti prognoosimatuks," sõnas Lepik.

Lepiku sõnul oleks vaja kuni maikuu lõpuni kestvat plaani, kus oleks selgelt välja toodud, mida piiratakse, kui palju ja kuidas seda kompenseeritakse. Ka Riikoja ootaks valitsuselt selgemat kommunikatsiooni.

Saatejuhid läksid omavahel vaidlema teemal, kas valitsuse ja riigukogu liikmed peaksid olema juba vaktsineeritud.

Indrek Lepik leidis, et riigi toimimise seisukohalt oleks riigitegelaste vaktsineerimine tähtus, sest eneseisolatsioonist ei peaks riiki juhtima.

Hindrek Riikoja aga arvas, et arvamus, et valitsuse liikmetel on vaja väga palju erinevate inimestega kohtuda ja käia välisreisidel, on eksitee. "See kõik ei ole tõsi. Valdav osa valitsuse liikmete tööst käib niikuinii distantsilt. Valitsuse ja ka peaministri tööd saab väga edukalt teha distantsilt," lausus Riikoja.

"Veelgi olulisem on küsimus, kas riigi juhtkond on koos oma rahvaga või ei ole. Meil on üle 300 000 vanaduspensionäri, kellest napilt viiendik on saanud vaktsiini ja kõik need inimesed on need, kelle jaoks on eluliselt oluline, et nad vaktsiini saaksid," rääkis Riikoja.

Lepik rõhutas, et see teema ei ole nii must-valge. "See on teema, kus on hästi lihtne lihtsa inimese viha üles kütta, aga mis tegelikult on selline sümbolväärtusega asi üksnes siis kui me võimendame ta sümbolväärtusega asjaks," lausus Lepik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: